Õõvastav konsumeerimisekperiment...

Üks nendest inimvõimete piire laiendavatest... Eile hilisõhtune jalutuskäik, mis läks üle tänaseks varahommikuseks jalutuskäiguks, provotseeris jällegi midagi, mis kuulub ekperimentaalkulinaaria valdkonda, täpsemalt oli tegu konsumeerimisekperimendiga... Ma ei mõista, miks mul on vastupandamatu soov alati proovida konsumeerida toiduaineid viisil ja koguses, mis teiste poolt on just ekstreemselt ebameeldivaks või pea võimatuks tituleeritud... Üks on kindel, konsumeerimiseksperimentide puhul saab alati pulli... Vahel saab kõhu ka täis...

Jalutuskäik hõlmas ka selle aasta esimest liugu, universum ise andis meile mõista, et me peaks talvemõnusid, ja just sellisel viisil, nautima minema... Saigi siis Kassitoomel natukene musta prügikotiratsuga kelgutatud, egas ta just kõige lustlikum sõit ei olnud, aga egas Kassitoomel ongi nii, et ega seal ühekaupa mäest alla lastes täit efekti kätte ei saagi, seal on vaja ikka prügikott täies pindalas laiali laotada ja siis niipalju inimesi sinna peale mahutada kui inimlikult võimalik... Nostalgialaks: gümnaasiumiaegsed Kassitoome kelgupralled olid muhedad, tihti tõestati seda, et loodusklassi omi mahub palju ühele prügikotile ning sageli sai pärast tõestatud, et loodusklassi omi mahub palju ka Liisa diivanile teed jooma ja ennast soojendama...

Igastahes, suhkruasendajatega lagritsaasendaja ei ole mõeldud pakikaupa söömiseks, ma kardan, et võib-olla pole see ültsegi söömiseks mõeldud... Ma kahtlustan, et tegu oli hoopis naftatablettidega, mis elasid üle ekstreemselt vale pakenduse... Lehk oli igastahes vastav ning ma arvan, et kui keegi oleks mu hingehaisu tol hetkel, kui eksperiment läbi viidi, mõne tikuga stimuleerinud, oleks tulemuseks olnud midagi plahvatuslikku...
Üks hea asi selle lagritsavärgi juures, lisaks huumorihunnikule ja rõvetsemismõnudele, oli see, et kuigi paki peal oli tõenäoliselt kusagil kirjas, et see suurtes kogustes tekitab laksatatiivseid nähtusid, siis need jäid olemata/tulemata... Või oota, kas kõhulahtisusel võib-olla peiteaeg? Kui pikk peiteaeg?

Oksakeerutamine on kah lõbus ala, see peaks olümpiakavva kuuluma, aga ega meeleheitel kui spordialal on kah suurem lootus sinna saada... Seda keerutamise asja tuleb igastahes veel harjutada...

Smell you later!

Ood verivärskele sümbioosile...

Minu väiksele perekonnale tekkis täna natukene lisa, nimelt adopteerisin ma endale potilille... Ta on nüüd päris minu oma, meil on eriline suhe, väga-väga eriline suhe kohe... Selle suhte nimi on sümbioos! Mina laulan talle ja kastan teda ja tema on vastutasuks hästi kobe... Kui ma hommikul botaanikaaeda läksin, siis ei suutnud ma veel ette kujutada, et ma lahkun sealt palju rikkamana, nimelt ühe Haworthia fasciata võrra rikkamana...

Oehh, see botaanikalaks oli ültse täitsa tore, sai sinna kohale roomatud ja siis jagati meile mingid töölehed, mida me iseseisvalt täitma pidime... Eriti sinna midagi kirja ei saanud, aga toredaid asju sai hoopis paar tükki meelde jäetud, mõni tore taimenimi näiteks, jah, täitsa salvestud said mõned huvitavad botaanilised eksemplarid:

• Uimastav juustulill...
• Oksepähkel...
• Seebikoorepuu (Quillaja saponaria) jne...

Suurem osa troopikamajast sai läbi kammitud hoopis teise missiooniga kui ettemääratud taimede otsimine, nimelt otsisime me (Mina, Urmet ja Rudolf, toim.) kõikvõimalikke vilju ja muid söödavana tunduvaid osiseid ning pistsime nad nahka... Täpsemalt, Rudolf ja Urmet degusteerisid neid, mina olin rohkem vaatamise, naermise ning neile lõbusa kõhulahtisuse ja/või lustliku toidumürgituse soovimise rollis... Verist düsenteeriat mainisin kah... Potentsiaalsetest parasiitidest rääkimine mul kahjuks ununes...
See tuletab gümnaasiumikeemia laboriprakse meelde, Rudolf mekkis sealgi kõikide katseklaaside sisusid... Tal on kas raudne seedimine või on enamus kemikaale ja eksootilisi vilju hämmastavalt ohutud :/

Ka möödunud päevadel on pulli saanud, reedel sai pulli, laupäeval sai pulli, pühapäeval sai ka pulli... Tegelt pühapäeval sai hoopis forelli, aga see on juba üks teine jutt... Esimesed kaks pullipäeva olid siis vastavalt Kirke ja Rauli sünnipäevad ning see viimane, ehk siis forellipäev oli filmiõhtu Anni pool... Mõned mainimisväärused siis antud üritustebuketist:

• Twisteris sai kestvusrekordeid ületatud...
• Mu randmed on viimased neli päeva kahtlaselt palju ragisenud...
• Viimased kaks märkimisväärsust võivad olla omavahel seotud...
• Turbakook on gigamegasigahea ja tuleb välja, et see pole turbo-kook, nagu ma esialgu arvasin... Küpsisetordi turbonätsune alternatiiv oleks iseenesest täitsa huvitav, aga kahjuks on needsamused nostalgianätsud vist turult kadunud...
• Keskmine bioloog ei ole siidrisõber...
  
• Keskmine bioloog on banaani- ja lillkapsasõber...
• Banaani saab lusikaga süüa! Issand halasta...
• Tuleb välja, et ma olen lokkis... Ma arvasin alati, et ma ei ole, aga Kirke (Vaimne ema, toim.) nii möödaminnes mainis, et ma pärisin oma lokid isalt... Ta ei mõelnud küll mu bioloogilist isa, vaid pigem nagu sellist vaimset isa (Silver, toim.), aga ega mu päris isal on kah lokid...
  
• Jänesed on saatanast!!!
• Quentin Tarantinoga pole kõik päris nii korras kui võiks olla... Väga hulle filme teeb vana... Ehk siis need filmid on jubedad, aga heas mõttes...

Oehh, teate mu Haworthia on ikka nii sukulentne, ma olen uhke tema üle, väga uhke...
Elu on lill!

Mõttes mõlgub torbiklimune...

Eino, tõepoolest, kes neid nimesid välja mõtleb... Kas teie paneks oma lapsele nimeks torbiklimune, ei usu... Mingid kurjad zooloogid on aga kätte võtnud ja täitsa korralikule limusele sellise nime pannud, ma kujutan ette, et kõik teised molluskid narrivad teda riimvetes...

Täna on selgrootute zooloogias viimane töö, siis saab see õudus läbi, tähendab aine ise on lahe, ma olen sellesse ainesse suhtkoht armunud, ainult, et ladina keel ei ole mu arm... Terve eilse õhtu tuupisin molluskite, putukate, lõugtundlaste ja koorikloomade ladinakeelset nomenklatuuri, eriti lõbus nagu ei olnud, aga vahest jäi midagi meelde...

Häid lõpushännalisi (Branchiura)!

Ilma õllekõhuta päris ikka ei saa...

Peotantsus on meesterahval oluline roll oma partnerit juhtida ja toetada, aga tuleb välja, et ilma õllekõhuta on see väga raske... Kuidagimoodi ehk õnnestub, aga mitte nii hästi kui võiks...

Sai Katuga peotantsus käidud, varjunime Tanel all, rumbat ja rebaselonkimist õpitud, täitsa tore oli üle pika aja tantsida... Samuti nautisin ma fakti, et vaatamata oma pikkadele piinarikastele tantsukogemustele, juhtisin ma esimest korda elus, vähemalt selline mulje jäi, näe, kuidagimoodi õnnestus ka ilma kõhuta, varasemad tantsupartnerid on alati just ise tahtnud juhtida...

Lõpetan tänaseks rõõmusõnumiga... Kolmepunktikatk levib...

Mõnel käivad kosmilised sünnipäevakülalised...

Minu sünnipäevapidudele jõudmine pakub selle planeedi elanikelegi raskusi, mis siis veel armsatest inter- ja outergalaktilisetest humanoididest rääkida, nemad ei ilma kunagi kohale... Mine tea, äkki ei jõua kutse nendeni, üks on igas tahes kindel, Liisa sünnipäeval hoidsid nad silma peal...

Möödunud reede sai siis jah Liisa sünnipäeval käidud ning esimene aisting Kübarsepa residentsi jõudes oli järgmine: Issand, paradiis fooliumi peal! Terve laud oli kaetud fooliumiga, aga see pole veel midagi, terve foolium oli nimelt kaetud võileibadega ja mitte tavaliste võileibadega, oh ei, tegu oli gigamegasigaheade võileibadega, kiitus kokatädidele (Maarja ja Liisa, toim.)

Võileivakornukoopia võttis mind suhteliselt sõnatuks, kuid see polnud veel õhtu nael, asi läks pärast veel sürrimaks, nimelt sai pärast sünnipäeva Silveri ja Anniga üks pikk jalutuskäik Tartu kahtlastes parkides ette võetud ning selle tulemusena õnnestus meil seirata üht toredat uhvot, ehk siis tundmatut mitte-just-lendavat-vaid-pigem-nagu-taevas-asetsevat objekti... Minu elu esimene dokumenteeritud atmosfäärianomaalia... Täiendavaks teemakohaseks lugemiseks soovitan jällegi Silveri blogi, selle leiab endiselt eriti ägedate sägade rubriigist...

Pühapäev möödus natukene maisemalt, sai Kirke, Katu, Anni ja Silveriga jalutamas käidud, jällegi kahtlastes kohtades, mänguväljakutel ja pimedatel alleedel... Lauluväljakuni jõudsime koguni välja, sai natukene laulukaare all leelotatud, mina enamasti ei leelotanud, selle jaoks on meil omad inimesed, kõik teavad oma tööjaotust, eksole? Mina ei leelota, minu hoopis rikun ilusaid laule alternatiivsete sõnadega ära, nüüdsest alates on see minu püha kohus ja missioon!!!

Esmaspäev oli maagiapäev! Maagiapäevad on alati toredad päevad, eriti kui nad juhuslikult ka kellukesepäevad on... Päris mitu eepilist maagide lahingut sai maha peetud ja sai päris mitu kellukeseklaasi eepiliselt tühjaks tehtud, sellele järgnes muidugi eepiliselt tihe vetsukülastus, aga see on juba hoopis teine jutt...
Maagiaõhtu filmi- ja arvutimängukavaga tutvuda eelnevalt mainitud Silveri blogis... Egas kõike pole mõttet kaks korda kirja panna, oleme ökod, las tema kirjatöö jääb antud koha pealt figureerima, ma lihtsalt omaltpoolt lisan seda, et hää film oli...

Muid muljetusi:

• Küünlavalgus on mõnus...
• Tiimari teeküünlad on ladusad, neid saab hästi laduda...
• Rituaalid ja kombetalitused, mis nõuavad inimohvreid, ei lõppe kunagi hästi...
  
• Lillkapsas on hea...
• Isamaa-armastus on ka tore asi, mõistuse piirides muidugi...
• Selveris on kolm pakki peekoniküpsiseid kahe hinnaga!!!
• Juustu-maisi-nuudliroog on päris hea...
  

Nii, see on vist nüüd kõik selleks korraks, control+alt+delete teile kõigile...

See tuleb sinu kodukandi kinodesse...

Ning see ähvardab seda teha järgmise aasta maikuus, nägin kinos hoiatavat ingliskeelset uudisebulletini, masinad pidid jälle mässama hakkama... Tulevad hakkavad meid jälle termineerima, raisk!

Täna sai üle pika aja kinos käidud ja ohh kui mõnus oli... Tavaliselt häirib mind kinode juures see, et nad on pungil täis võõraid inimesi (või veel hullem - lapsi, toim.), kes siis kas omavahel räägivad, pilluvad kõrge kaarega popkorni või amelevad kusagil tagareas... Täna sellist seltskonda polnud, nimelt oli saalis vist üleültse tipphetkel seitse inimest, kellest kolm olime meie, ehk siis mina ja veel paar ägedat säga (Kirke & Silver, toim.)
Ja mis kõige parem, jalgade jaoks jätkus kah ruumi, mulle meeldivad need uued tühjad kinosaalid, mis on varustatud mugavate istmete ja ekstra jalaruumiga... Kunagi peab uuesti minema...
Film oli ka äge (Eagle Eye, toim.), ta oli nimelt nii kaootiliselt ja tempokalt kokku klopsitud, et sul peaaegu ei jätkunud aega märgata seda, et sisu oli kohmakas ja täiesti ebareaalne... Jah, ta tundus lausa peaaegu vaat et originaalne olevat, ilma, et ta oleks seda olnud, aga samas tänapäeval on suhtkoht võimatu midagi originaalset üllitada, jäin igati rahule...

Veel üks märkimisväärsus:
Mind nähti täna esimest korda mütsiga, mõne väitel läheb see päev ajalukku...

Hasta la vista, vombatid...

Palun üks endokraniaalne sifoon...

Tänane etendus oli siiani üks kõige rahvarohkemaid üritusi, kus ma käinud olen... Patjadest tuli päris mitu rida juurde tekitada, et kõiki ära mahutada... Tupsu (Leili, minu ema, toim.) käis kah vaatamas täna, tal tuli sõbrannaga (Kristel, toim.) selline hull mõte, et vaataks, mis see Valtsu seal laval siis teeb kah... Eilsel etendusel käisid vend (Priit, toim.) ja tema temakene (Gerit, toim.), neile täitsa meeldis see tükk, Tupsule vist väga ei meeldinud, aga samas, ega ta väga ei kurtnud kah, ainult minu diktsiooni kritiseeris, aga egas tal on õigus, et ma olen natsa pudikeel...

Eile oli veel üks tore rahvarohke üritus, mulle tegelt meeldis, mis on haruldane, sest tavaliselt hakkab mul rahvarohkes kohas lihtsalt pea valutama, aga jah eile oli tore maagiaõhtu, natsa rohkem maagiat (Magic the Gathering, kaardimäng, selline ulmeinimestele, toim.) oleks võinud olla ainult... Ja natsa rohkem Kellukest kah! Kui pelmeenid olid jumalate toit, siis peale rüüpasid nad just seda nostalgiamaigulist karastusjooki...
Ühtlasi tahan tänada neid, kes aitasid mu erinvate kallitüüpide kollektsiooni täiendada päris mitme uue kallitüübiga... Neile, kes aitasid välja töötada skizokalli ja massaažikalli (Anni ja Kadri, toim.), kuulub eriline au... Selle olengu kohta leiab rohkem infot Silveri blogi lugedes... Silveri blogi, nagu te teate, võib leida uurides paremat leheserva, täpsemalt eriti ägedate sägade rubriiki...

Smurfid on ühed kahtlased loomad...

Ja Donnie Darko on üks kahtlane film, väga kahtlane, aga selle sõna kõige paremas mõttes... Ta mitte ainult ei tutvusta meile smurfide eraelu varjatud tahke, vaid ta toob pähe ka paraja hunniku torededaid mõtteid, selliseid eksistentsiaalseid ja/või morbiidseid...

Ehk siis jah, paranormaalne puhkepäev (tuntud ka Halloweeni nime all, toim.) möödus täitsa toredasti, sai ära vaadata kaks filmi minu meelisfilmide hulgast... Esimesena läks siis käiku V nagu Veritasu (V for Vendetta), mida ma nägin juba jumal teab mitmes kord, aga ikkagi oli sama hea kui esmakordsel vaatamisel... Selles filmis on olemas kõik vajalik:

• Sügavamõttelised tsitaadid vabaduse, armastuse ja vägivalla teemal...
  
• Muhedad monoloogid, mis on ohtrate võõrsõnadega pikitud...
• Suured teravad noad, millega läbi vere ja soolikate tanstiskletakse...
• Vetsupaberile kirjutatud romantikamaiguline autobiograafia...
  
• Langevatest doominokividest kujundid...
• Ulmelised ekperimendid kinesteesia ja viraalsete biorelvade vallas...

Ah, pagan, see nimekiri jätkuks tegelt veelgi, aga mitte ei söenda teda liiga pikaks ajada, äkki siis räägin liiga palju filmi sisu ära või siis jätan temast liiga skizo mulje ja vähendan niimoodi inimeste hulka, kellega koos ma saan seda veelkord uuesti vaadata...
Kui see film sai vaadatud, siis tuli mängu Donnie Darko... Tavaliselt mulle ei meeldi filmid, mida ma päris täpselt ei mõista, aga see film, no, see film on lihtsalt hurmav... Ja soundtrack on tal kah sigavinge, ma kuulan seda just parasjagu, kohe kui Anni poolt koju sai jõutud, sai ta guugeldatud ja alla laetud... Lisaks selle palakesele, mis meie Halloweeniõhtu võõrustajannat kummitab on seal veel üks paras ports mõnusaid retromaigulisi pehmemat sorti rokkpalasid ja kontrastiks hirmuäratavalt kõlavaid instrumentaalseadeid, mis tekitavad judinaid lausa... Mis tuletabki meelde seda, et Kuuba Katsi (Katrini, toim.) sünnipäevakaardi peale tuleb raudpoltkindlalt see metalse maskiga paratemporaalne pseudohumanoidjänes (Frank, toim.) joonistada...
Ekperimentaalkulinaaria valdkonnast sai ära proovitud küpsisepõhjaliste vahukommide ahjus grillimine... Njah, lõkke peal saab ikka etema roa, aga samas vahukomm on ikka vahukomm, ehk siis igas olekus hea...