Ma ei ole ilus ja unikaalne lumehelbekene, olen samasugune portsjon aeglaselt kõdunemise poole kulgevat orgaanilist massi nagu kõik teised...
Ehk siis see suur, et ma sõin jällegi rämpstoitu, tegelt ma söön seda veel preagugi kirjutamisega samaaegselt, nuudlid ja pakisupid lähevad ju ikka sinna rämpstoidu valdkonda, eksole? Neljapäev hakkab juba vaikselt nuudlipäevaks kujunema, õnneks on olemas palju ilusaid ja unikaalseid nuudliretsepte, vahest siis ei viska just nii ruttu koppa ette, sest paratamatult selle tunni ajaga, mis ma saan neljapäeviti loengute vahel kodus veeta, ei jõua midagi peenemat valmistada ja oht on suur, et mingi hetk võib nuudlitest küllastuda... Ah, keda ma petan, nuudlitest ei saa mul kunagi villant! Tänane retsept, mille ma siia mälu emuleerimise eesmärgil kirjutada kavatsen, kujutas endast siis järgmist:
2 pakki kiirnuudleid, soovitatavalt neid kollaseid pakendiga, mille nime ma ei oska kirjutada...
1 pakk kana püreesuppi, sellist saiakuubikutega... Kana püreesupis teadupoolest kana ei ole, nii et retsept sobib ka taimetoitlastele...
1/2 teelusikatäit oliiviõli, sellist ekstra süütut, jah see on siin puhtalt selle pärast, et retsepti peenemaks teha...
Paar näpuotsatäit sidrunipipart...
Mudi nuudlid pakendit avamata ära, kui puudub vastav oskus, siis las Anni õpetab, tal see käpas... Seejärel ava nuudlipakk ning eemalda maitseaine- ja õlipakikesed nuudlimassist... Eemalda maitseaine- ja õlipakikesed oma köögist või topi nad kraanikausi all asuvasse prügikasti, sest jah, 98% tõenäosusega asub see seal, ükskõik, kelle pool rooga parasjagu ei valmistata... Nüüd oled valmis asuma raske osa juurde, keeda üks ports vett, nii umbes 100 kraadini Celciuse järgi, õige temperatuur on väga oluline... Senikaua kuni vesi keema minemisega tegeleb, hangi endale üks kauss, selline keskmiste mõõtmetega, kuhu võib seejärel puistada kahe nuudlipaki väärtuses nuudlipuru ja pakisupi sisu... Ekstrasüütu oliiviõlitilk on järgmine, talle omakorda peaks järgnema sidrunipipralaks... Kui vesi valmis, siis saab selle saadud segule peale kallata, ettevaatlikult, tasa ja targu, et ei pritsiks või, et vett liiga palju ei saaks, nuudlid peavad olema kaetud, aga ideaalis peaksid nad enamiku vedelikust enda sisse tõmbama... Ja valmis ta ongi...
Head isu!
Thursday, October 30, 2008
Wednesday, October 29, 2008
Paranormaalne puhkepäev on lähenemas...
Ma olen kuulnud, et on üks päev aastas, kus kõik kurjuse jõud, deemonid, vampiirid, zombied ja muud grotesksed peletised ronivad tagasi oma urgudesse, kääbastesse, haudadesse või mülgastesse ning võtavad aega veidi elu üle järgi mõelda ja puhata oma tavalisest väsitavast kuritegevusest... 31. oktoobril olevat igat sorti paranormaalne tegevus ennekuulmatu, sest see oleks lihtsalt liiga klišee, monstrumitel võib küll sageli olla puudu mõni jäse, südametunnistus, hing ja/või aju, aga mingit sorti eneseväärikus neil siiski on...
Jällegi on siis lähenemas minu meelistatuim mittekristlik kommertspüha, mida meie maal küll veel eriti au sees ei peeta, aga mine tea, ühel päeval võib ehk isegi juthuda selline pull, et ka maarjamaal hakatakse linna peal kostümeeritult ringi jooksma ja võhivõõrastelt ähvarduste abil maiustusi nuiama... Ja kuna õige halloweenikostüüm peaks teoorias olema suhteliselt hirmuäratav, siis pole välistatud, et kunagi võib tõepoolest näha küla pääl ringi kekslemas trobikonda jänesekostüümides tegelinskeid, kes kõik kommi kerjavad, või porgandit, või mida iganes nende hing ihaldab... Mul on igastahes kindel plaan eelmainitud püha juba see aasta kas või kuidagimoodigi pidada... Jänesekostüümi mul kahjuks pole, seega peab leppima vähem stiilsemate vahenditega... Mõttes mõlkus nimelt üks korralik õudukamaraton, no vähemalt ühe õuduka peaks ikka ära vaatama, mis tuletabki meelde, et just tõmbas mu arvutike ära sellise imelise filmikese nagu Vale Pööre 2, enne ülehomset seda siis vaatama ei hakka, sest see poleks sünnis, aga jah, see saab igal juhul jube olema...
Mõnele kõrvitsale peaks kah nuga andma...
Jällegi on siis lähenemas minu meelistatuim mittekristlik kommertspüha, mida meie maal küll veel eriti au sees ei peeta, aga mine tea, ühel päeval võib ehk isegi juthuda selline pull, et ka maarjamaal hakatakse linna peal kostümeeritult ringi jooksma ja võhivõõrastelt ähvarduste abil maiustusi nuiama... Ja kuna õige halloweenikostüüm peaks teoorias olema suhteliselt hirmuäratav, siis pole välistatud, et kunagi võib tõepoolest näha küla pääl ringi kekslemas trobikonda jänesekostüümides tegelinskeid, kes kõik kommi kerjavad, või porgandit, või mida iganes nende hing ihaldab... Mul on igastahes kindel plaan eelmainitud püha juba see aasta kas või kuidagimoodigi pidada... Jänesekostüümi mul kahjuks pole, seega peab leppima vähem stiilsemate vahenditega... Mõttes mõlkus nimelt üks korralik õudukamaraton, no vähemalt ühe õuduka peaks ikka ära vaatama, mis tuletabki meelde, et just tõmbas mu arvutike ära sellise imelise filmikese nagu Vale Pööre 2, enne ülehomset seda siis vaatama ei hakka, sest see poleks sünnis, aga jah, see saab igal juhul jube olema...
Mõnele kõrvitsale peaks kah nuga andma...
Vanasti käisid inimesed šimpansidega kinos...
Enam need asjad nii ei käi... Täna evolutsiooni mehhanismustes räägiti, et inimesed ja šimpansid läksid 5,4 - 6,3 miljonit aastat tagasi lahku, päris pikk ja vaevaline lahkuminek oli väidetavalt, aga hea otsus minu meelest, tegu ei saanud just kõige elutervema suhtega olla...
Oh, täna sai üks padjasõda maha peetud, enne etendust, tore oli, nii etendus kui ka padjasõda... Pani mind jällegi endale silma neidsamuseid läätsi igatsema, neid tehislikke, mingid töntsid orgaanilised läätsed seal mul juba on, aga kehvad teised... Prillid olid ka garderoobis parasjagu kui mäsuks läks... Kuidas sa ikka inimesi padjaga loobid, kui sa päris täpselt ei näe, keda sa pillud... Eemale põikamine on kah ilma nägemismeeleta raskendatud...
Aga tead, see padjasõda ei olnud ikka päris see õige asi, esiteks toimus see vägagi avalikus kohas ja teiseks oli mängus ainult üks padi... Üks korralik padjasõda hõlmab n+1 patja, kus n on padjasõjas osalejate arv, kusjuures n on suurem kui või võrdne kolmega, äärmisel juhul kahega... Samas peab see õige padjasõda toimuma suletud uste taga, mitte et padjasõja juurde mingid nilbused kuuluks, ei, õige padjasõda on ikka sünnis, aga lihtsalt kõik peavad ennast piisavalt vabalt tundma ja pärast peab tekkima võimalikult kummaline tunne, kui n=2, siis võib asi ka tõepoolest natsa nilbe olla tegelt, aga see on juba hoopis teine jutt... Pärast korralikku padjasõda peaksid peast läbi käima järgmised mõtted: "Oot, mida me just tegime?"; "Emm, sai vist natsa üle pingutatud..."; "Mina enam ei joo!"; "Sai alles püherdatud!" jne... Piinlik vaikus sobib ka ideaalseks helisaateks pärast padjasõja lõppu...
Oh, täna sai üks padjasõda maha peetud, enne etendust, tore oli, nii etendus kui ka padjasõda... Pani mind jällegi endale silma neidsamuseid läätsi igatsema, neid tehislikke, mingid töntsid orgaanilised läätsed seal mul juba on, aga kehvad teised... Prillid olid ka garderoobis parasjagu kui mäsuks läks... Kuidas sa ikka inimesi padjaga loobid, kui sa päris täpselt ei näe, keda sa pillud... Eemale põikamine on kah ilma nägemismeeleta raskendatud...
Aga tead, see padjasõda ei olnud ikka päris see õige asi, esiteks toimus see vägagi avalikus kohas ja teiseks oli mängus ainult üks padi... Üks korralik padjasõda hõlmab n+1 patja, kus n on padjasõjas osalejate arv, kusjuures n on suurem kui või võrdne kolmega, äärmisel juhul kahega... Samas peab see õige padjasõda toimuma suletud uste taga, mitte et padjasõja juurde mingid nilbused kuuluks, ei, õige padjasõda on ikka sünnis, aga lihtsalt kõik peavad ennast piisavalt vabalt tundma ja pärast peab tekkima võimalikult kummaline tunne, kui n=2, siis võib asi ka tõepoolest natsa nilbe olla tegelt, aga see on juba hoopis teine jutt... Pärast korralikku padjasõda peaksid peast läbi käima järgmised mõtted: "Oot, mida me just tegime?"; "Emm, sai vist natsa üle pingutatud..."; "Mina enam ei joo!"; "Sai alles püherdatud!" jne... Piinlik vaikus sobib ka ideaalseks helisaateks pärast padjasõja lõppu...
Tuesday, October 28, 2008
Keegi võib su iga hetk ära süüa...
Vähemalt filmides on see oht olemas... Ameerika kolkalinnakesed ja metsasalud on väidetavalt kannibale täis... Kannibalismus vohab...
Tuleb välja, et on olemas selline film nagu Vale Pööre 2 (Wrong Turn 2: Dead End, toim.)!!! Oh issand, kas esimene osa polnud juba piisavalt jube? Emm... "Jube" siis halvas mõttes, sest teoorias on nagu tegu õudukaga ja needsamused horrorfilmid peakski ju keskmisest natsa jubedamad olema, aga see film oli lihtsalt hale, esimene osa siis... Käesolevaga teen endale väikese üleskirjutuse, et selle filmi järje tõmbamine ja vaatamine (ja põhjalik mõnitamine) meelest ei läheks... Poleks ma täna enne etendust Markusega õudusfilmidest rääkima sattunud, poleks vist nii pea teada saanud, et selline üllitis päevavalgust näinud on... Respekt! Neid inimesi tuleb austada, kellega on võimalik vestelda õudusfilmide nadist tasemest... Etendus ise läks kah täna kuidagi paremini ku eile, publik oli mõnus ja nalja sai rohkem...
Over and out...
Tuleb välja, et on olemas selline film nagu Vale Pööre 2 (Wrong Turn 2: Dead End, toim.)!!! Oh issand, kas esimene osa polnud juba piisavalt jube? Emm... "Jube" siis halvas mõttes, sest teoorias on nagu tegu õudukaga ja needsamused horrorfilmid peakski ju keskmisest natsa jubedamad olema, aga see film oli lihtsalt hale, esimene osa siis... Käesolevaga teen endale väikese üleskirjutuse, et selle filmi järje tõmbamine ja vaatamine (ja põhjalik mõnitamine) meelest ei läheks... Poleks ma täna enne etendust Markusega õudusfilmidest rääkima sattunud, poleks vist nii pea teada saanud, et selline üllitis päevavalgust näinud on... Respekt! Neid inimesi tuleb austada, kellega on võimalik vestelda õudusfilmide nadist tasemest... Etendus ise läks kah täna kuidagi paremini ku eile, publik oli mõnus ja nalja sai rohkem...
Over and out...
Jääkarud on tehniliselt roomajad...
Ma olen näinud kuidas nad Discovery Channel´i, National Geographic´u ja Animal Planet´i saadetes vahepeal natukene jää peal hülgele külje alla pugemise eesmärgil roomamist harrastavad... Täits tõsi, ma vannun...
Millest ma tegelt tahtsin rääkida oli see, et täna oli ka tore päev, pelmeeni sai... Pelmeenid on teadupoolest ju jumalate toit, mitte selle kristlikku äbariku oma, vaid nende vanakreeka omade oma, kahju, et nad nüüdseks juba välja surnud on, lõbusaid lugusid on nende kohta kuulda olnud... Tõelised peoloomad...
Ühtlasi olen õnnelik, sest iga päevaga saan üha rohkem aru, mida Struwe tänava rahvas räägib, praeguseks hetkeks olen omandanud osalise ülevaate erinevatest nimisõnadest, mis nende vestlustes figureerivad... Näiteks, on mul juba natsa aimu sellest, mida nad mõtlevad, kui nad kasutavad väljendeid "uba" või "juurikas"...
Millest ma tegelt tahtsin rääkida oli see, et täna oli ka tore päev, pelmeeni sai... Pelmeenid on teadupoolest ju jumalate toit, mitte selle kristlikku äbariku oma, vaid nende vanakreeka omade oma, kahju, et nad nüüdseks juba välja surnud on, lõbusaid lugusid on nende kohta kuulda olnud... Tõelised peoloomad...
Ühtlasi olen õnnelik, sest iga päevaga saan üha rohkem aru, mida Struwe tänava rahvas räägib, praeguseks hetkeks olen omandanud osalise ülevaate erinevatest nimisõnadest, mis nende vestlustes figureerivad... Näiteks, on mul juba natsa aimu sellest, mida nad mõtlevad, kui nad kasutavad väljendeid "uba" või "juurikas"...
Lõpul on algus ja see on juba läbi saamas...
Nii, kõige esimeses postituses sai ära mainitud küülikute kuri maailmavallutusplaan, aga ma siin praegu hakkasin mõtlema, et tegu pole vist enam mingisuguse plaaniga, vaid asi on juba tehtud, jänesed on maailma üle kontrolli saavutanud ja tuleb nentida, et me oleme juba päris ammusest ajast nende käpa all olnud... Okei, vaatame asjale selle nurga alt, et kes maailma enne küülikuid valitses? Noh, ainukene loogiline vastus oleks, et kes see muu kui jumal teda ikka valitses, nii mõnigi religioon kinnitab seda väidet, eriti kristlus... Jänesed on aga peaaegu igas aspektis taevasest isast üle, viimasel ajal on nad ta eriti korralikult seljatanud... Siin on lihtne selgitav nimekiri, ehk siis:
JÄNESED ON JUMALAST VÕIMSAMAD, SEST...
1) Jumala olemasolus kahtlevad paljud, kuid peaaegu kõik on veendunud, et jänesed on olemas...
2) Chuck Norris jänestega tüli ei nori! Jumalaga on tal seevastu pidevalt mingi kana kitkuda või räim rookida või kährik kohitseda või vombat vahatada... Olete ju lugenud neid kilde küll... Ahjaa, ma leian, et fraas "meil/neil/teil/mul on sinuga üks kana kitkuda" on kuidagi nõmedaks muutunud, peaks midagi uut asemele võtma, valik on teie, kuigi ma kaldun sinna vombati vahatamise poole...
3) Varasemalt kristlikud pühad on asendatud küülikukummardamisega... Lihavõtted olid vanasti nagu natukenegi Jeesuse sünni-, surma- ja taassünnilooga seotud, aga nüüd on tegu lihtsalt pühaga, kus kõik, isegi väiksed lapsed maast-madalast kummardavad küülikute šokolaadist puuslikke ja ikoone... Lihtsalt jube! Aga muide, siit tuleb ka see välja, et nad vist kasutavad tibusid oma minionitena... Igal kurigeniaalsel ülemrassil on ju vaja oma orjastatud rassimassi...
4) Jumala käest ainult nõutakse kogu aeg midagi... Jumal tee seda ja Jumal tee toda! Jänestelt ei oota keegi midagi... Neid pigem lausa poputatakse, ümmardatakse koguni... Teeme selle punkti selgemaks väikese loetelusisese loeteluga, elate üle vast nii suure hulga loetelusid, aga jah, selline see elu juba on, selline loeteluline...
6) Jäneseid on lihtsalt arvuliselt rohkem, ja tead mis? Neid tuleb muudkui juurde... Jumal seevastu eriti nagu ei sigi, noh oli see kamm Neitsi Maarjaga, aga peale seda pole vanamees eriti nagu näitsikutega sehkendada... Vähemalt meie andmetel... Üks on igastahes kindel, tema perre pole rohkem lapsi sündinud, me muidu oleks midagi kuulnud ju... Ahh, kahju, et tal see esimene (ja siiani ainukene) vasikas aia taha läks...
7) Pidevalt tehakse nimekirju, et näidata seda, et Jumal on kellesti või millestki kehvem, kas või siis sellest eelmainitud Chuck Norrisest... Jäneste kohta pole keegi veel sellist nimekirja julgenud koostada, ehk pole see ültsegi võimalik, sest jah, neil eriti nõrkusi nagu ei ole...
Kui asi nüüd kokku võtta, siis jah, jäneste ülevõim on ilmselge, jumalast asja pole ja häbi meile, kes me sellele kohe pihta ei saanud... Maailm on neil kenasti enda käpa alla saadud, esimene faas nende plaanist on läbi saamas, mida nad edasi plaanivad, seda näitab ainult aeg... Ehk on oodata mõnd apokalüptilist kataklüsmi, kes teab... Kui midagi selgub, annan teada... Senikaua, pidage vastu! Kui Hitleri ja muude despootlike türannide hirmuvalitsuse suutis inimrass üle elada, siis vahest prevaleerime ka küülikute raudse rusika haardes...
JÄNESED ON JUMALAST VÕIMSAMAD, SEST...
1) Jumala olemasolus kahtlevad paljud, kuid peaaegu kõik on veendunud, et jänesed on olemas...
2) Chuck Norris jänestega tüli ei nori! Jumalaga on tal seevastu pidevalt mingi kana kitkuda või räim rookida või kährik kohitseda või vombat vahatada... Olete ju lugenud neid kilde küll... Ahjaa, ma leian, et fraas "meil/neil/teil/mul on sinuga üks kana kitkuda" on kuidagi nõmedaks muutunud, peaks midagi uut asemele võtma, valik on teie, kuigi ma kaldun sinna vombati vahatamise poole...
3) Varasemalt kristlikud pühad on asendatud küülikukummardamisega... Lihavõtted olid vanasti nagu natukenegi Jeesuse sünni-, surma- ja taassünnilooga seotud, aga nüüd on tegu lihtsalt pühaga, kus kõik, isegi väiksed lapsed maast-madalast kummardavad küülikute šokolaadist puuslikke ja ikoone... Lihtsalt jube! Aga muide, siit tuleb ka see välja, et nad vist kasutavad tibusid oma minionitena... Igal kurigeniaalsel ülemrassil on ju vaja oma orjastatud rassimassi...
4) Jumala käest ainult nõutakse kogu aeg midagi... Jumal tee seda ja Jumal tee toda! Jänestelt ei oota keegi midagi... Neid pigem lausa poputatakse, ümmardatakse koguni... Teeme selle punkti selgemaks väikese loetelusisese loeteluga, elate üle vast nii suure hulga loetelusid, aga jah, selline see elu juba on, selline loeteluline...
- God, please shoot me!
- Oh, dear lord, let me get out of this alive...
- God save us all...
- God bless!
- Hei, jänku, sa porgandit tahad?
- Väikest kapsalehekest ehk?
- Heina! Jänku, mul on sulle värsket heina!!!
- Oh, kuule jänenen, las ma koristan need pabulakesed sul sealt ära...
6) Jäneseid on lihtsalt arvuliselt rohkem, ja tead mis? Neid tuleb muudkui juurde... Jumal seevastu eriti nagu ei sigi, noh oli see kamm Neitsi Maarjaga, aga peale seda pole vanamees eriti nagu näitsikutega sehkendada... Vähemalt meie andmetel... Üks on igastahes kindel, tema perre pole rohkem lapsi sündinud, me muidu oleks midagi kuulnud ju... Ahh, kahju, et tal see esimene (ja siiani ainukene) vasikas aia taha läks...
7) Pidevalt tehakse nimekirju, et näidata seda, et Jumal on kellesti või millestki kehvem, kas või siis sellest eelmainitud Chuck Norrisest... Jäneste kohta pole keegi veel sellist nimekirja julgenud koostada, ehk pole see ültsegi võimalik, sest jah, neil eriti nõrkusi nagu ei ole...
Kui asi nüüd kokku võtta, siis jah, jäneste ülevõim on ilmselge, jumalast asja pole ja häbi meile, kes me sellele kohe pihta ei saanud... Maailm on neil kenasti enda käpa alla saadud, esimene faas nende plaanist on läbi saamas, mida nad edasi plaanivad, seda näitab ainult aeg... Ehk on oodata mõnd apokalüptilist kataklüsmi, kes teab... Kui midagi selgub, annan teada... Senikaua, pidage vastu! Kui Hitleri ja muude despootlike türannide hirmuvalitsuse suutis inimrass üle elada, siis vahest prevaleerime ka küülikute raudse rusika haardes...
Monday, October 27, 2008
Kui ma oleks jalanõu, siis milline?
Tuhvel vist...
Heh, selgus, et sellel blogil võib veel nii mõnigi funktsioon olla/tulla, nimelt mul koitis, et teda saab kasutada omalaadse päevikuna, et kõik meeldivalt veedetud päevad meelest ei läheks... Muidu lähevad kõik toredad päevad meelest ja mälusoppi jäävad ainult need nadid, mu mälu kipub negatiivset kuidagi paremini talletama...
Igastahes, jah, tänane päev oli vägagi meeldiv, 10st pallist saaks ta ehk koguni 4, ja ta saab siin ka kohe detailselt dokumenteeritud...
Päev algas suhteliselt meeldivalt, nimelt leidsin esimeses loengus, milleks oli siis organismuste mitmekesisus, ühe toreda sõna, mida pole elu jooksul piisavalt ohtralt kasutada saanud... Seda viga annab veel õnneks parandada! Prevaleerima, voh, siuhkene änksa sõna... Ma ei saa sinna midagi parata, mulle lihtsalt meeldivad võõrsõnad, isegi siis, kui ma neid absoluutselt kirjutada ja hääldada või vahel isegi kokku veerida ei suuda... Ahjaa, päeva alguse tegi see ka mõnusaks, et sai ikka üks korralik unesuutäis haugatud, magasin kella 11ni...
Teine loeng, ehk siis evolutsiooni mehhanismused oli ka igati positiivne, vaatamata sellele, et õppejõul on käpas selline kaduv kunst nagu monotoonsus ja egas ta vist ise kah seal ruumis eriti viibida ei tahtnud... Aga ega sellest polnud midagi, eks see loeng oligi rohkem nagu taustaks, tegelikult kujutab see loeng endast võimalust joonistada mitmesuguseid mutante konpektiserva ja/või rääkida Silveriga eksistentsiaalsetel teemadel, täna sai näiteks pastakaga üks zombie paberile manatud ning universumi, aine ja elu olemust lahatud... Zombie rändas hiljem Kirkele, sest need libasurnud, raiped, hoiavad ikka kokku ju, ühistel huvidel on hämmastav siduv jõud, antud juhul on siis see ühendav asjaolu ajunälg, tuntud ka hallollusehimu nime all...
Nii, ja pärast esimest kahte loengut tuli kolmas loeng, päeva nael, see, mida sai juba ammu oodatud - kõrgemas matemaatikas oli nimelt kontrolltöö... Täitsa lõbus oli, ehk ei läinud ka kõige kehvemini, heal juhul võiks isegi sellise hinde saada, millele vastav täht seostub mingit sorti hepatiidiga...
Pärast loengut kohe Genialistide klubisse ja lavale, neli etendust on nüüd selja taga, viis tükki jääb veel... Täna me väikestviisi sakkisime, ei kukkunud kuidagi eriti hästi välja või ehk oli publik natsa uimane, aga pole hullu, aega on veel paremini kah mängida... Täna sadas laval lund vähemalt!!! Ehk siis, jah, rekvisiidiks olnud hundinui leidis oma otsa ja seda soppa olid kõik kohad täis... Kirke ja Katu käisid vaatamas, see oli tore, muidugi, kas see ka neile tore oli, see on iseasi, ma nimelt kuulsin, et kiišud ja jänesed olevat neid ahistanud, Kirkel oli pärast terve pluus jänesekarvu täis... Vahest nad ei saanud lapsepõlvetraumat, loodame...
Pärast etendust tiriti mind kohe koogile, Struwe kommuunis pidi nimelt kooki saama, ega sai kah, täitsa hää kook oli kah kusjuures, vaatamata sellele, et meisterkokkadeks oli lennuakadeemia omad, täpsemalt siis Taivo ja Tanel (nimesid me siin endiselt ei muuda, toim.), kummaline lausa, kui palju tulevasi lennukimehhaanikuid Struwe tänaval teretulnud on, aga ei kurda, seltsis on ikka segasem, isegi füüsikutega on saanud toredalt aega veeta, jah, isegi füüsikutega...
Kitumisrubriik: Katu tegi haiget! Aga, jah, heas mõttes, elab üle, tuleb lihtsalt meelde jätta, et naiskorvpalluritega ei maksa tüli norida, saad veel kere pääle kah... Sellest eksiarvamusest sain kah lahti, et ma kõdi ei karda... Kui Kirke ja Katu ribisid lugema hakkavad, siis värisevad ka kõige kõdikartmatumad... Ehk, siis mu kõdikartmatuse eranditetabelike sisaldab nüüdsest kolme nime... Muidu ma kõdi ei karda, aga seda, mida Monna, Kirke ja Katu kõdiks peavad, seda ma kardan küll, jah mitte vähe...
Imagot sai kah üks ring mängitud, see on endiselt üks väga vasakule seltskondlik lauamäng, tore ajaviide, kuid hakkavad ilmnema esimesed tüdimusnähud, kõik küsimused on vähemalt kaks-kolm korda läbi mängitud, peaks äkki ise uusi juurde mõtlema... Näiteks:
Kujuta ette, et ... oleks enesetapumeetod, siis milline?
1) röster kaisus mullivanni hüppamine...
2) enda unearteri läbi närimine...
3) pirokunni territooriumil taara kogumine...
4) kahe liitri domestose kurgust alla kummutamine...
5) veeninüsimine roostes okastraadijupiga...
6) getos neegrite mõnitamine...
Jap, selle peale tuleb veel mõelda...
Heh, selgus, et sellel blogil võib veel nii mõnigi funktsioon olla/tulla, nimelt mul koitis, et teda saab kasutada omalaadse päevikuna, et kõik meeldivalt veedetud päevad meelest ei läheks... Muidu lähevad kõik toredad päevad meelest ja mälusoppi jäävad ainult need nadid, mu mälu kipub negatiivset kuidagi paremini talletama...
Igastahes, jah, tänane päev oli vägagi meeldiv, 10st pallist saaks ta ehk koguni 4, ja ta saab siin ka kohe detailselt dokumenteeritud...
Päev algas suhteliselt meeldivalt, nimelt leidsin esimeses loengus, milleks oli siis organismuste mitmekesisus, ühe toreda sõna, mida pole elu jooksul piisavalt ohtralt kasutada saanud... Seda viga annab veel õnneks parandada! Prevaleerima, voh, siuhkene änksa sõna... Ma ei saa sinna midagi parata, mulle lihtsalt meeldivad võõrsõnad, isegi siis, kui ma neid absoluutselt kirjutada ja hääldada või vahel isegi kokku veerida ei suuda... Ahjaa, päeva alguse tegi see ka mõnusaks, et sai ikka üks korralik unesuutäis haugatud, magasin kella 11ni...
Teine loeng, ehk siis evolutsiooni mehhanismused oli ka igati positiivne, vaatamata sellele, et õppejõul on käpas selline kaduv kunst nagu monotoonsus ja egas ta vist ise kah seal ruumis eriti viibida ei tahtnud... Aga ega sellest polnud midagi, eks see loeng oligi rohkem nagu taustaks, tegelikult kujutab see loeng endast võimalust joonistada mitmesuguseid mutante konpektiserva ja/või rääkida Silveriga eksistentsiaalsetel teemadel, täna sai näiteks pastakaga üks zombie paberile manatud ning universumi, aine ja elu olemust lahatud... Zombie rändas hiljem Kirkele, sest need libasurnud, raiped, hoiavad ikka kokku ju, ühistel huvidel on hämmastav siduv jõud, antud juhul on siis see ühendav asjaolu ajunälg, tuntud ka hallollusehimu nime all...
Nii, ja pärast esimest kahte loengut tuli kolmas loeng, päeva nael, see, mida sai juba ammu oodatud - kõrgemas matemaatikas oli nimelt kontrolltöö... Täitsa lõbus oli, ehk ei läinud ka kõige kehvemini, heal juhul võiks isegi sellise hinde saada, millele vastav täht seostub mingit sorti hepatiidiga...
Pärast loengut kohe Genialistide klubisse ja lavale, neli etendust on nüüd selja taga, viis tükki jääb veel... Täna me väikestviisi sakkisime, ei kukkunud kuidagi eriti hästi välja või ehk oli publik natsa uimane, aga pole hullu, aega on veel paremini kah mängida... Täna sadas laval lund vähemalt!!! Ehk siis, jah, rekvisiidiks olnud hundinui leidis oma otsa ja seda soppa olid kõik kohad täis... Kirke ja Katu käisid vaatamas, see oli tore, muidugi, kas see ka neile tore oli, see on iseasi, ma nimelt kuulsin, et kiišud ja jänesed olevat neid ahistanud, Kirkel oli pärast terve pluus jänesekarvu täis... Vahest nad ei saanud lapsepõlvetraumat, loodame...
Pärast etendust tiriti mind kohe koogile, Struwe kommuunis pidi nimelt kooki saama, ega sai kah, täitsa hää kook oli kah kusjuures, vaatamata sellele, et meisterkokkadeks oli lennuakadeemia omad, täpsemalt siis Taivo ja Tanel (nimesid me siin endiselt ei muuda, toim.), kummaline lausa, kui palju tulevasi lennukimehhaanikuid Struwe tänaval teretulnud on, aga ei kurda, seltsis on ikka segasem, isegi füüsikutega on saanud toredalt aega veeta, jah, isegi füüsikutega...
Kitumisrubriik: Katu tegi haiget! Aga, jah, heas mõttes, elab üle, tuleb lihtsalt meelde jätta, et naiskorvpalluritega ei maksa tüli norida, saad veel kere pääle kah... Sellest eksiarvamusest sain kah lahti, et ma kõdi ei karda... Kui Kirke ja Katu ribisid lugema hakkavad, siis värisevad ka kõige kõdikartmatumad... Ehk, siis mu kõdikartmatuse eranditetabelike sisaldab nüüdsest kolme nime... Muidu ma kõdi ei karda, aga seda, mida Monna, Kirke ja Katu kõdiks peavad, seda ma kardan küll, jah mitte vähe...
Imagot sai kah üks ring mängitud, see on endiselt üks väga vasakule seltskondlik lauamäng, tore ajaviide, kuid hakkavad ilmnema esimesed tüdimusnähud, kõik küsimused on vähemalt kaks-kolm korda läbi mängitud, peaks äkki ise uusi juurde mõtlema... Näiteks:
Kujuta ette, et ...
1) röster kaisus mullivanni hüppamine...
2) enda unearteri läbi närimine...
3) pirokunni territooriumil taara kogumine...
4) kahe liitri domestose kurgust alla kummutamine...
5) veeninüsimine roostes okastraadijupiga...
6) getos neegrite mõnitamine...
Jap, selle peale tuleb veel mõelda...
Sunday, October 26, 2008
Blogigenees!!!
See oli üks igav pühapäevane õhtupoolik, kui Meelis ütles: "Saagu blogi!"Ja blogi saigi... Tuleb välja, et internetiavarustes on jumala mängimine kuradi kerge, natukene isegi liiga kerge, võib igasuguste lollustega hakkama saada... Võib mingi blogi kokku keerata või juuduubeldada mõne toreda teeme ise kodus lõhkeaineid ja/või püssirohtu tüüpi video, võib isegi hankida mingi Texase osariigi kolkalinnakese katoliikliku koguduse preestripaberid, aga jah, see on juba üks teine jutt, käesolev lollus on see eelmainitud blogigenees ju...
Igastahes, jah, jällegi on sündinud üks blogi... Neid tuleb viimasel ajal nagu seeni, täpsemalt pilvikuid, pärast vihma, aga pole hullu, toredad asjad teised, mitte pilvikud, vaid blogid, kuigi tegelt pilvikutel pole kah midagi viga, vahvad loomad teised...
Blogi sai alguse paarist väga lihtsast mõtteeosest:
1) On ju tore omada kohta, kus oma grafomaaniat leevendada...
2) Siin saab paljastada küülikute vandenõu maailm üle võtta... Emm, sellest mõnes hilisemas postituses, senikaua olge ettevaatlikud ja hoiduge eemale metsades, lemmikloomapoodidest ja inimestest, kes arvavad, et küülikud on nende lemmikloomad - tegelt on lood vastupidised...
3) Kõigil lahedatel inimestel on blogi olemas - ma tahan ka hulka kuuluda... Egas ma ei saa ju ainukene tegelinski fantastilisest nelikust olla, kellel oma blogi pole, ennekuulmatu!!! Ehk siis jah, on küll tore oma sõprade blogist aeg-ajalt oma nime leida, aga poole toredam on samaga vastata... Alustame, siis kohe peipäkkiga - Anni, Kirke ja Silver (nimed ei ole muudetud, toim.), võtke teatavaks, et see on teie süü, et ma sellise blogimeelsusega hakkama sain...
Nii, blogi sünnilugu ja tematagune motiivibukett on nüüd lahatud, egas siis enam midagi, tänaseks unemaale... Lõbutsege!
Igastahes, jah, jällegi on sündinud üks blogi... Neid tuleb viimasel ajal nagu seeni, täpsemalt pilvikuid, pärast vihma, aga pole hullu, toredad asjad teised, mitte pilvikud, vaid blogid, kuigi tegelt pilvikutel pole kah midagi viga, vahvad loomad teised...
Blogi sai alguse paarist väga lihtsast mõtteeosest:
1) On ju tore omada kohta, kus oma grafomaaniat leevendada...
2) Siin saab paljastada küülikute vandenõu maailm üle võtta... Emm, sellest mõnes hilisemas postituses, senikaua olge ettevaatlikud ja hoiduge eemale metsades, lemmikloomapoodidest ja inimestest, kes arvavad, et küülikud on nende lemmikloomad - tegelt on lood vastupidised...
3) Kõigil lahedatel inimestel on blogi olemas - ma tahan ka hulka kuuluda... Egas ma ei saa ju ainukene tegelinski fantastilisest nelikust olla, kellel oma blogi pole, ennekuulmatu!!! Ehk siis jah, on küll tore oma sõprade blogist aeg-ajalt oma nime leida, aga poole toredam on samaga vastata... Alustame, siis kohe peipäkkiga - Anni, Kirke ja Silver (nimed ei ole muudetud, toim.), võtke teatavaks, et see on teie süü, et ma sellise blogimeelsusega hakkama sain...
Nii, blogi sünnilugu ja tematagune motiivibukett on nüüd lahatud, egas siis enam midagi, tänaseks unemaale... Lõbutsege!
Subscribe to:
Posts (Atom)
