Friday, July 24, 2009

Autojuhtide välimääraja III...

Meie maanteedel on ringi liikumas mitmeid erinevaid ja võrdselt huvitavaid liiklejatüüpe, siinkohal tahaks mõned silmapaistvamad välja tuua

SOTSIAALSÕLTLANE

Auto järgi on raske sotsiaalsõltlast ära tunda, aga kindel märk on see, et ta võtab su kõhklematult peale, olgu tal ükskõik kui kiire ja olgu ilm ning olukord millised tahes... Sotsiaalsõltlane on isik, kes suudab hääletajaga juttu rääkida terve teekonna vältel, mis on raske ülesanne, eriti vaiksemat sorti Eesti soost autojuhi jaoks... Sageli võib tema jutte kuulates üllatuda ning hakata pead murdma, et täpselt miks ta endiselt hääletajaid peale võtab, kui tuleb välja, et tema tagumised istmekatted on kunagi hääletajate süü läbi sigaretipõletustega kattunud, tema kõrvaliste on hääletaja poolt täis oksendatud saanud, tema tagaistmel olevat maiset vara on hääletajate poolt julmalt lõhutud ja tagatipuks on narkaritest libahääletajad talle varitsuse korraldanud, millest tal napilt pääseda õnnestus... Juhul kui sotsiaalsõltlase ja tema hääletaja vahel peaks jutulõng katkema, siis pole sugugi tavatu, et sotsiaalsõltlane helistab mõnele sõbrale ning vestleb temaga mobiilil, kasutades selleks konverentskõne valikut ja lastes ka hääletajal soovi korral kõnesse sekkuda... Teatakse rääkida, et sotsiaalsõltlase käitumismaneer on tingitud sellest, et ta otsib siin elus midagi või kedagi, keda või mida ta pole veel leidnud... Sotsiaalses kehas olevat üksildane hing, kuid olgem mureta, hääletajana ei pea teie teps mitte tema hingeelu üle pead murdma, piisab vaid sellest, et te teate, et tegu on suurepärase juhitüübiga, kelle auto peale saada, ja raske on leida huvitavamat vestlust, kui see, mis toimub sotsiaalsõltlase salongis...

Järgmine nädal tuleb üks kuni kaks hääletusretke veel, seega to be continued...

Sürroptika on alahinnatud pseudoteadus...

Tänapäeva hüpertehnoloogilises ja gigabaitide kaupa informatsiooni vikerkestadele paiskavas maailmas tasub aeg-ajalt mõelda oma silmanägemisele... Siinkohal tookski teieni ühe lihtsa vahendi koduseks nägemiskontrolliks... Alloleva graafilise abistaja koostööga saab lihtsalt selgeks kui tegijad või luuserid teie silmad parasjagu on... Üritage pilt saada ekraani keskele ja astuge sammuke või paar ekraanist eemale ning üritage teksti kokku lugeda... Parema silmaga enne, siis vasakuga, seejärel mõlemaga koos ja lõpuks võib proovida ka mõlemad silmad kinni... Lõbutsege!


Orkutis võib inimeste fotoalbumites igasuguseid kasulikke asju leida, käesoleva geniaalsusegi leidsin kellegi praktiliselt tundmatu inimese kaustast, kui ma parasjagu orkutis sihitult ringi kolasin... Okei, mitte just päris sihitult, täitsin oma vastostetud päevikut, asusin valmistuma mitte-nii-pea-algavaks semestriks (mul oli igav, eks kaevake kohtusse, võin labidaga varustada, toim.) ja leidsin, et mul võiks üks aasta kõik tuttavate telefoninumbrid ja sünnipäevad käepäraselt ühes kohas koos olla... Pealegi sai sünnipäevadega 12-mänguväljalisel lotopiletil bingot mängida! Ei võitnud... Enamasti sellepärast, et sünnipäevad kippusid liigselt korduma, mitte ei saa aru, miks kõik ja nende vanavanemad on sündinud 15. novembril või 4. aprillil...

Minu mustikakarva päev...

Mõni päev lihtsalt on selline, et mustikad vahivad igalt poolt vastu... Juulikuus oli selliseid päevi päris mitu, aga üks päev paistis eriti silma... Täpset kuupäeva ei suuda ma enam meenutada, aga selle päeva lõpuks olid mustikad mu ajusopid lõplikult vallutanud, silmad sulgedes nägin vaimusilmaski mustikaid...

Hommik algas vara, liiga vara, ma kardan, et enne kukelaulu, kuigi tänapäeval on võimatu öelda, millal see ajahetk täpselt on, sest kukkesid eriti ei kohta, isegi loomaaias mitte, teps mitte ei mõista miks... Varasele äratusele järgnes päris mitu tundi metsas mustikaid korjates, mustikaid sai kokku üle 15 kilo, mis tähendab, et individuaalseid marju oli tuhandetes...

Suurem osa mustikaid sai maha ärida ja hei, pappi ikka sai natukene, kuid ka koju sai vedada parasjagu marju... Mis tuli ka ära puhastada, tüütu töö, üks tüütumaid, millega ma kokku olen puutunud... Asja ei saa isegi mõistusega võtta, mustikaid nimelt ei allu alati füüsikaseadustele... Müstika... Mustikamüstika...

Katrini pool sai samal õhtupoolikul mustikakooki teha, mis oli omaette imeloom, sest see koosneb põhimõtteliselt ainult sojajahust, suhkrust ja margariinist, katteks kõvasti mustikaid ja hunnik vahukomme... Joogipooliseks koogi kõrvale oli pudel punast veini, mis etiketi järgi sisaldas mustikaid, tere-tore... Maitse järgi poleks küll aru saanud, maitses nagu sisaldaks ta pigem võililli ja koaalasappi...

Tagatipuks vaatasime ka filmi, mis mustikatest kaugemale ei jõudnud, nimeks oli sellel "Minu mustikarva ööd" ja minu üllatuseks oli see parem film kui ma algselt arvasin...

Loo põhimõte on see, et kui keegi peaks mulle enne selle aasta lõppu midagi mustikaid sisaldavaid pakkuma, siis ma hakkan karjuma!

Tähtsad eksistentsiaalsed küsimused V...

Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu elu (äärmiselt problemaatiline asi, toim.), surm (siin ma isiklikult mingit probleemi ei näe, aga targad inimesed ikka arutavad, et mis pärast seda siis ikka juhtub, toim.) ja armastus... Siinkohal tahaks ära mainida just need küsimused, mis mind vaevavad, äkki teab keegi teist vastust...
  • Millal siia postitusse lõpuks mingit sisu tuleb?

Fakte Maarjamaa floorast ja faunast I...

Minu sellesuvine mööda Eestimaad tiirutamine andis mulle tohutul hulgal zooloogia- ja botaanikaalaseid teadmisi ja sain teada nii mõndagi meie kohaliku loomastiku-taimestiku kohta, siinkohal soovikski oma teadmisi teiega jagada... Kirkedel ja nõrganärvilistel paluks mitte lugeda, rõve ja võib halbu reisimälestusi meenutada...

MUTT

Mutt on pisikene, hiiglama armas, lühikese hallikasmusta karvaga, sageli kehva või puuduva silmanägemisega loomakene, keda kohtab sageli uusrikaste tagaaias kompostihunniku peal lamamas, seal viibib ta tänu kalli raha eest palgatud aedniku usinale tegutsemisele mutipiinamisvahenditega, sest muru peab ikka mullahunnikuvaba olema või siis Tartu-Viljandi maantee teepervel... Viimasel juhul on tal tavaliselt siseelundid muteerunud väliselunditeks, huvitav erivorm, kuid ääretult lühikese elueaga... Harva kohtab mutti ka zooloogiamuuseumis topisena... Topismutte iseloomustab puine asend ja enamasti tselluloosil põhinev siseelundkond, kogu kupatust hoiab üleval metallist tugikude...

ORAV

Orav on pisikene kohevasabaline kikk-kõrv, kes kuulub närilise hulka ja elab igal pool eestis, eriti just seal, kus kohtab küüditamisohvrite mälestusmärke, kusjuures tuleb siinkohal ära märkida, et erinevalt teistest närilistest võivad oravad olla äärmiselt verejanulised... On tead juhtumeid, kus talveperioodil või kehva viljaasta korral ka muul aastaajal, on meeleheitel loomad fosfori-, kaltsiumi- ja rauanäljas endast koguni mitmeid kordi suurematele loomadele kallale läinud... Rakvere linnapargis ripub lausa hoiatav silt, mis annab märku nn. tapjaoravate kohalolust ja samas innustab lapsevanematel omal võsukesi läbi pargi viies käest kinni hoidma, sest just alaealised on oravatele kerge saak ning kasvavas organismis on kõige rohkem neid aineid, mida need hullunud kiskjad vajad... Eriti ohtlikuks teeb oravad nende äärmiselt nunnu ja esmapilgul süütuna tunduv välimus...

Eksperimentaalautokulinaaria Algajatele I...

Siinkoha tahaks teid teavitada mõnest toredast hääletus- või autoretkeroast, mida on võimalik lihtsate vahendite ja nappide kulinaarsete teadmistega kokku klopsida, kuid mis panevad suu vett jooksma ka kõige pepsimal restoranisõltlasel...

KARBURAATORIKARTULID

Selle retsepti valmistamine ei ole tegelikult nii imelihtne, kui esialgu võib tunduda... Esiteks juba sellepärast, et mina küll päris täpselt ei tea, kus see karboraator asub, pealegi võib see olla raskesti ligipääsetavas kohas... Seega on andestatav kui järgite retsepti kasutades toidu valmistamiseks mingit muud meelepärast ja vähem algriimuvat kapotialust autojuppi... Peaasi, et teine parasjagu kuum oleks!

Mida läheb vaja:
  • Karburaatorit (või siis mingit muud juppi, loe ülalt, toim.)
  • Autot, mis selle karburaatori kenasti kuumaks kütaks...
  • Kartuleid, koguses 1 kuni n... Kusjuures, n ei tohiks olla suurem kui maksimaalne korraga kapoti alla mahtuvate kartulite arv...
  • Fooliumit, aga see on mingi peen hügieeni- ja esteetikavidin, mille võib laiskuse või äärmise ükskõiksuse puhul minetada...
  • Soola, sidrunipipart ja võid... Eelmainitud maitsestajate puudumisel tuleb hakkama saada teeperval kasvavate ürtidega... Soovitaks eelkõige nõgest (see pole ainult tõmbamiseks hea, toim.), punet ja teelehte, mis kõlbab muuks kui pelgalt haavapealiseks...
  • Kahvlit, soovitatavalt mõnest materjalist, mis on veits vastupidavam kui plastik... Aga hääletamis- või autoretkel peaks selline asi kõigil nagukuinii kaasas olemas, on ju tegu elementaarse enesekaitse-, puidutöö- ja veenmisvahendiga... Tõeline multitool!
Kuidas toimida:
  • Põhjalik meetod: Pärast mitmetunnist autosõitu, parkige auto teepervele ja avage kapott, koorige kartul ning tehke tema sisse kiilukujuline sisselõige või paar, kuhu sobib pista võitükki, mõned ürdid, soola ja pipra... Seejärel mässige kartul hoolikalt fooliumisse ja asetage see kõige kuumemasse kohta, mida te olete võimeline kapoti all tuvastama... Tunni kuni paari möödudes peaks roog valmis olema... Võtab küll natukene aega, aga vähemalt on ise tehtud ja peaaegu tervislik, öko vähemalt...
  • Mugavam versioon: Visake enne sõidu alustamist, sõidu ajal või pärast pikka ja kuumakskütvat sõitu hunnik kartuleid kapoti alla ja lootke parimat...

Autojuhtide välimääraja II...

Meie maanteedel on ringi liikumas mitmeid erinevaid ja võrdselt huvitavaid liiklejatüüpe, siinkohal tahaks mõned silmapaistvamad välja tuua

KÕRVALISTMETÄDI

Kõrvalistmetädi ei ole klassikaline juhitüüp, sest ta tehniliselt ei viibi roolis... Nagu nimigi ütleb, on tema kõrvalistme elanik, kuid ärgem arvage, et auto on sellisel juhul juhiistmel istuva isiku kontrolli all... Ei-ei, vaatamata sellele, et kõrvalistmetädi istub kõrvalistmel on tema siiski autojuht, nimelt on tema kontroll autojuhi üle niivõrd tugev, et tolle enese isiksusetüüp jääb tädisuse varju... Kõik asjad lähevad nii nagu kõrvalistmetädi tahab ja uskuge mind, kõrvalistmetädi ei taha ei hääletjaid peale võtta...
Üldine iseloomustus kattub kõrvalistmetädil tavalise tädi omaga, kuid siinkohal võiks nende ohvritest rääkida... Kõrvalistmetädi kõrvalistmel istub sageli keskealine või vanem meesterahvas, kes ei ole oma elus kunagi pükse kandnud, seda eelkõige metafooriliselt, sest loodetavasti on tal autoski jalas teksad (püksata autojuhi auto peale eriti nagu hääletada ei tahakski, toim.) või veelgi sagedamini viigipüksid... Ega nende kohta rohkem midagi öelda ei olegi, sest ilmsegelt puudub neil iseseisev isiksus...

VANAKOOLI TÜÜP

Kahtlustatakse, et vanakooli tüüp on seesama vaene inimhing, kes on sageli kõrvalistmetädi ohver ning kelle enda iseloomutüüp, ehk siis vanakoolsus, ilmneb alles pärast kõrvalistmetädi kojujäämist või veel parem, surma...
Vanakooli tüübid on improviseeritud istmekatetel istuvad vanemas eas hallipäised meesterahvad, kes sageli roolivad mõnda stagnaaegset jäänukit või mõne modernse auto igivana eksemplari, kuid seda äärmiselt oskusklikult... Samuti saavad nad iseseisvalt hakkama kõikide nende autoprobleemide kõrvaldamisega, mis tee peal tekkida võivad, temaga tee peale ei jää, vaatamata sellele, et tema auto on küllaltki aldis purunema... Vanakooli tüübi puhul ole valmis vajadusel autot lükkama ning ära pahanda kui salong lõhnab natukene kopituse ja sigarettide järgi...
Vanakooli tüüp on sellise alguses-ei-saa-vedama-pärast-ei-saa-pidama mentaliteediga inimene... Algul võib ta tunduda vaikse ja tagasihoidlikuna, kuid reisi lõpuks on garanteeritud, et õhku on saanud paisata paar ägedat noorpõlvemälestust või roppu anekdooti, sagedased on on ka ropud anekdoodikarva noorpõlvemälestused...

ÄRAPÖÖRAJA

Ärapööraja on ebaratsionaalselt praktiline inimene, kes võib heal päeval isegi mõne hääletaja peale võtta, kuid tavaliselt leiab ta, et kuna ta pöörab paarikümne kilomeetri pärast kõrvalteele, siis ei maksa tema peale hääletada, see on fakt, mida ta ka meeleldi kätega illustreerib, raputades hääletajast mööda sõites pead ja vehkides käega suvalise ilmakaare suunas, kuhu ta siis eeldatavasti varsti ära pöörata kavatseb, kuid samas võib olla tegu ka lihtsalt sellise väikese valge valega, ta üritab lihtsalt kuidagimoodi hääletaja mitte peale võtmist välja vabandada, tõenäoliselt aitab selline teguviis tal siis öösel paremini magada...
Need vähesed, kes on kunagi ärapöörajaga sõitnud, selle teeotsani, kus nood ära pööravad, teavad rääkida, et ärapöörajad on enamjaolt inimpelglikud inimesed, kes on endale nimelt sellise elukoha otsinud, mis kõrvalteederägastikku jääb, et vältida liig suurt kokkupuudet teise inimloomadega, samas järgivad nad aga ranget loogilist metoodikat ja tunnistavad, et hääletaja peale võtmine oleks õige teguviis, mida nad alati kahjuks ei suuda teha, see oleneb tujust... Ärapöörajate seas esinevat eelkõige füüsikuid, analüütikuid, elus pettunud kirjanikke ja taksitermiste...

JÕGEVA TURIST

Jõgeva turist on autojuht, kelle ülevoolav ebasõbralikkus hääletajate suhtes on võrreldav ainult Jõgevakandis ringi liikuvate autojuhtide omaga, seega võib oletada, et küllap on tegu reisil oleva Jõgevlase või endise Jõgevlasega, kes pole veel piisavalt kaua Jõgevast eemal viibinud ja tsiviliseeritud inimese kombeid omandanud... Juhul kui Jõgeva turist on ühtlasi ka Jõgeva tädi, siis hoia oma piip ja prillid, selline ajab su ennem alla kui peale võtab...

KARJÄÄRIDAAM

Karjääridaam on naisterahvas, kellel on õnnestunud ajahamba tegevusele vastu pidada ja vältida tädistumisprotsesse, vähemalt osaliselt... Karjääridaam on tavaliselt keskealine naisterahvas, kelle riietus lõhnab kopsakama sissetuleku ja lihtsa lakoonilise elegantsi järgi... Elukutselt on karjääridaam tavaliselt kultuuritegelane, edukas tippkirurg või austatud akadeemik ning ei maksa imestada kui temaga koos sõites kostub raadiost mõni intelligentne jutusaade, kuuldemäng, ehk isegi poliitiline debatt...
Karjääridaam sõidab sageli lexuse, mersu või mõne muu peene masinaga ning oh, kuidas see läigib... (Karjääridaam on nimelt avastanud, et vaatamat selle, et autopesu pole naiste rida, eksisteerivad sellised asjad nagu autopesulad ja hooldussalongid, toim.)
Karjääridaami puhul tuleb arvestada ainult sellega, et kõrvaliste on konstanselt hõivatud, sinna hääletajatele ruumi ei jagu, sest seal vedelevad tähtsad paberid ning sageli ka mõni suveniir kodusest elust... Karjääri daam viibib tihti kodust eemal, seega on tema elujõulisuse tagamiseks hädavajalik see rasvakriidijoonistus aastaaruannete vahel, mille tema pesamuna viimasel kohtumisel kritseldas või flaier muusikaetenduselt, kus viimati koos oma abikaasaga sai meeldivalt aega veeta...

RAADIOAKTIIVNE JUHT

Raadioaktiivse juhi kohta on vähe teada, kuid mõned targemad mehed teavad rääkida, et tema puhul on tegu paradoksaalse juhitüübiga, mis sünnib siis kui mõni nendest isiksusetüüpidest, kes tavaliselt hääletjaid peale ei võta, võtab mingil põhjusel peale hääletaja... Mis sellise dramaatilise muutuse esile kutsub, pole teada, kuid ilmselt on see samas metsasopis ajutiste hullushoogude poolt indutseeritud teguviisidega...
Raadioaktiivne juht on oma nime saanud selle järgi, et kohe kui ta on hääletajad peale võtnud, teada saanud, kus ta peab nad maha laskma, selle uurib ta kiiresti ja lakooniliselt välja, paneb ta raadio tööle ja keerab volüüminuppu maksimaalse otsa poole kuni ta on kindlustanud selle, et selle hääletuskogemuse jooksul keegi enam ühtegi sõna ei ütle... Võimalik, et ta üritab valju muusikaga koguni inhibeerida igasuguseid selliseid mõtteprotsesse, mis ta enda peas parasjagu aset leiavad... Ühe sõnaga, muusika abil unustab ta osaliselt, et ta sellise lollusega hakkama sai ja need tudengiraiped peale võttis... Hääletajad on ju sageli just tudengiohtu...
Raadioaktiivne autojuht ei ole just eriti tore reisiseltsiline, aga vähemalt saab mingi tõenäosusega hea muusikaelamuse...

AUTOSELAJA

Autoselaja on huvitav organism, kelle tunneb kiirelt ära peale esimese pilgu heitmist auto salongile... Tavaliselt on tegu mahuka autoga keskealise meesterahvaga, kes kaldub olema sõbralik ja jutukas, kuid kelle masin annab märku sellest, et ta ei ole päris elus eriti sotsiaalne... Autoselaja on kõigi eelduste kohaselt vallaline ning on võimalik, et tema töö nõuab pendelrännet, kuid sellegi poolest ei saa väita, et tal puudub stabiilne elukoht... Korter võib tal täitsa olemas olla, lihtsalt ta on nii tihti teel, et suurem osa tema maisest varast on otsapidi autosse jõudnud... Istmete vahel on raamatuid, muusikaplaate, tagavarariideid ja ausalt öeldes kõike, mida eluks vaja... On kohatud lausa selliseid autoselajaid, kes sõidutavad lemmikloomi ja potililli...
Autoselaja on tore inimene, kellega on lust oma hääletusteekond läbida, kuid tuleb arvestada sellega, et tõenäoliselt ei ole sinu ja su kompsude jaoks eriti palju ruumi... Muidugi, ei maksa muretseda, autoselaja on tõeline proff, kui asi puudutab ekstraesemete salongi toppimisse! Ei maksa välistada selliseid jaapani metroo stiilis sissepressimisponnistusi, aga hei, tüüp on sõbralik, ta tuleb meeleldi autost välja, et sind kuidagimoodi tagaistmele suruda...

LIIKLUSHULIGAAN

Liiklushuligaan võib olla äge tüüp, aga tema liikluskultuursus annab seadusekuulelikkuse seisukohast soovida... Liiklushuligaanid on eranditult meesterahvad ning sageli nooremat sorti, kuid neid esineb ka vanemas populatsioonis... Eakama liiklushuligaani puhul võib märgata hämmastavat kogemustepagasit, mille tõttu on autos viibime tegelikult küllaltki turvaline, kuid nooremate puhul tasuks oma elu pärast natukene karta...
Kiiruse ületamine, ekstreemsed möödaminekud ja eraldussaarekeste kündmine on tavalised nähtused, millega liiklushuligaani autos kokku puutub, kuid eks elus peab natukene riske ka olema... Just liiklushuligaanid on need, kes lisavad igale hääletuskorrale mõnusat vürtsi ja fatalistlikku funki, mida üks korralik retk ikka sisaldama peab...

Autojuhtide välimääraja I...

Hääletusvõistluse (Kas tunned maad IX, toim.) raames sai päris hea ülevaate Eesti rahva liikluskultuurist ja kui ma kasutan väljendit liikluskultuur, siis ma ilmselgelt vihjan sellele, et kultuurne inimene võtab hääletaja peale... Meie maanteedel on ringi liikumas mitmeid erinevaid ja võrdselt huvitavaid liiklejatüüpe, siinkohal tahaks mõned silmapaistvamad välja tuua:

KÕRVALEHÜPPAJA

Kõrvalehüppajaid võib kohata kõikidel Eesti suurematel maanteedel ja seda juba puhtalt sellepärast, et nemad kruusateid ei kasuta, nad ei saakski... Isegi kui kunagi õnnestub mõnda väljaspool asfaltkattega kiirteed kohata, siis pole võimalik tema tegelikku loomust tuvastada, sest tema olemus peitub eelkõige tema tegutsemisviisis suurematel teedel, nimelt hüppab kõrvalehüppaja hääletajat märgates kohe kiiresti vastassuunavööndisse ja kiirendab... Selline protsess tagab selle, et teepervel seisjast saab võimalikult kiiresti suure ringiga mööda...
Kõrvalehüppaja eelistab bemareid, jaguare, lotuseid ja ka lexus on sagedane kõrvalehüppaja poolt kasutatud automark, kuid erandjuhul võib kohata ka audide, opelite ja isegi volvodega kõrvalehüppajaid... Üldine reegel on selline, et mida läikivam auto, seda suurema tõenäosusega on seal kõrvalehüppaja roolis... Lahtised autod sisaldavad alati ühte kuni kahte kõrvalehüppaja tüüpi isikut...
Kõrvalehüppaja on sageli keskmist kasvu tumedapäine meesterahvas vanuses 20-40, kellel on potentsiaalselt olnud raske lapsepõlv ja/või probleeme emaga... Ühe sõnaga kattub tema kirjeldus tüüpilise sarimõrtsuka profiiliga, ehk ongi hea, et ta hääletjaid peale ei võta... Kõrvalehüppaja on ühtlasi inimtüüp, kelle jaoks ei valmista mingeid probleeme üle aisa löömine ja sarvede tegemine...

TÄDI

Ka tädid on Eestis üleriigiline nähtus... Nagu nimigi ütleb on tädi puhul tegu vanema naissoost autojuhiga ning pole vist vaja lisada, et nood ei kipu eriti hääletajaid peale võtma... Hääletajast sõidavad nad sageli lihtsalt mööda või siis saadavad neile möödudes põlgliku pilgu, tädide puhul pole sugugi haruldane ka ekskrementaalolfaktoorsete grimasside tegemine (nad teevad näo nagu hääletajad haiseks väljaheidete järgi ja seda oleks autosse sissegi tunda, toim.) või kulmu kortsutamine...
Tädi eelistab neid samu automarke, mis eelmainitud kõrvalehüppaja isiksusetüüpki, kuid tädide puhul on tegu vähem läikivamate eksemplaridega (auto pesemine pole ju ometigi naise töö, toim.) ning esineb rohkem audisis, opleid ja volvosid...
Tädi võib tunduda ebasümpaatse isiksusetüübina ja seda ta kohe kahtlemata ongi, kuid ei tohi unustada seda, et kõige negatiivse all on tädil peidus habras ego ja probleemid enesehinnanguga... Ühesõnaga, kui hääletamisel sõidab teist mööda järjekordne tädi, ärge pahandaga, mõelge hoopis sellele, et ta tõenäoliselt ei julge hääletajat peale võtta kuna arvab, et ta on liiga kole, liiga paks või liiga loll, et võõraste inimestega niimoodi spontaanselt kontakti astuda... (Tädid ongi sageli koledad, paksud ja/või lollid, aga see on juba teine jutt, toim.)

SAATUSEKAASLANE

Saatusekaaslane on esimene hääletaja jaoks soodne isiksusetüüp... Tema võtab üheksal ja poolel juhul kümnest hääletaja peale ja seda just sellepärast, et tema elu on kaugemas või lähemas minevikus sisaldanud hääletamiskogemust... Ta võib olla nooruk, kes enne auto soetamist tihti hääletas, keskealine, kes tudengipõlves ikka ka pulli tegi või koguni bussijuht, kes vahest pärast päevatööd vajab küüti kodupoole...
Saatusekaaslane ei ole oma olemuselt eriti jutukas autojuht, kuid mõned laused saab temaga ikkagi vahetada... Sageli on teemadeks teiste autojuhitüüpide võimetus hääletajatele avatud olla või mõlema osapoole eelnevad hääletuskogemused...
Saatusekaaslased ei oma spetsiifilist meelisautomarki ja sageli puuduvad neil ka igasugused ühised füüsilised või sotsiaalsed karakteristikud, kuid on ühte on täheldatud, nimelt seda, et nad kipuvad olema meessoost... See ei tundu algselt loogiline, sest tudengipõlves on hääletajate sugude suhe enam-vähem võrda, võib isegi kohata piirkondi, kus naishääletajad on ülekaalus (ei, nad ei ole paksud, lihtsalt neid on rohkem, toim.) või moodustavad koguni terve hääletjaskonna, kuid siinkohal tuleb arvestada sellega, et naishääletajad läbivad tihti vanenedes ühe spetsiifilise protsessi, mida tuntakse ka tädistumise nime all...
Parim asi, mis hääletusretkel sinuga juhtuda võib, on saatusekaaslaste kõrge konsentratsioon teedevõrgustikus...

MOBIILNE TUDENG

Tudengid on harva isiklike transpordivahenditega varustatud, aga kui selline ime peaks juhtuma, et mõni tudeng hangib endale auto, siis jagab ta suure tõenäosusega oma rõõmu ka teistega, eelkõige kaastudengitega... Eriti head pealevõtjad on lihtsa loogika järgi just mõne loodusteadusliku eriala inimesed ning seda juba puhtalt sellepärast, et loodusinimestel on suurem tõenäosus olla korraga mitme kategooria esindaja, nimelt võib olla mobiilse tudengi puhul tegu ka näiteks saatusekaaslase isikutüübiga indiviidiga... Kuidagimoodi pidi ta ju ka enne auto hankimist ringi liikuma...
Mobiilne tudeng on pea ainus juhitüüp, mille puhul sugu ei mängi mingisugust rolli, nais- ja meestudengid on võrdselt abivalmis ning siinkohal peaks ära mainima, et nende mõju on tunda ka siis, kui nad viibivad parasjagu kõrvalistmel... Tõeliselt hämmastav on see, et nad suudavad kõrvalistmel viibides isegi mõne tädi isiksusetüübiga juhi teepervel redutavaid hääletajaid peale võtma veenda... Aga seda muidugi ainult sellel juhul, kui tegu on lapsevanemliku seosega tädi ja tudengi vahel...
Mobiilne tudeng on ühtlasi kõige jutukam isiksusetüüp selles loetelus, temaga lihtsalt on millest rääkida ja ka see on tore, et sageli kipub hääletajetel mobiilsete tudengitega sama teekond olema... Kui on vaja näiteks Viljandi folgile hääletada, siis võib kindel olla, et mobiilsete tudengitega saab folgiplatsile küllaltki lähedale, sest tõenäosus, et nemad parasjagu samale üritusele ei lähe on nullilähedane...

KEHITUSMEES

Kehitusmehi kohtab samuti kõikjal Eestis ning siinkohal peaks vägagi selgeks tegema selle fakti, et vaatamata nimelise sarnasuse on kehitusmees väga harva ehitusmees, enamasti on tegu mingi muu loomaga, kuigi siinkohal on võimatu midagi kindlalt väita, sest mida sa ikka saad öelda inimese eriala kohta, kui ta sind peale ei võta ja jutu ei puhu ning see tema auto välimuses ei kajastu...
Kehitusmees on see tüüp, kes hääletajast mööda sõites autoroolis käsi laiutab või õlgu kehitab, miks ta niimoodi toimib, on aga mõistatuseks kõigile...

JÕGEVA TÄDI

Jõgeva tädi on nagu tädi ikka, ainult et eriti ebasõbralik ja ebasümpaatne ning nagu nimigi ütleb, võib teda kohata eelkõige Jõgeva lähistel... Tema puhul ei maksa imestada kui ta sinust möödudes mõne ebaviisaka käemärgi produtseerib või sinule lähenedes aeglustab, et panna sind arvama, et mine tea, äkki võtab peale, aga ei, sinuni jõudes paneb ta uuesti gaasi põhja, tüng, värdjas! Jõgeva tädi on kõige hullem juhul kui ta viibib autos üksinda, kaassõitja olemasolul on sunnitud ennast vaos hoidma ja tavalise tädi parameetridesse mahtuma... Jõgeva tädid on sageli võltsblondid...

YMCA SOHVER

Tuntud ka nimede "the village people driver" või "onu" all... Seda tüüpi autojuht esindab mõnda maskuliinset ametit ning sageli võib tema seljas kohata mõnda erialaspetsiifilist vormirõivast... Siia kuuluvad kõik need ehitusmehed, tuletõrjujad, preestrid, politseinikud, pintsaklipslased, rekajuhid ja sõjaväelased, kes on parasjagu üksiku hundi kombel solitaarselt teel Eestimaa teise otsa, et ajada tööasju või üle pika aja koju naasta... Tüüpilise Eesti mehena pole onu eriti jutukas ja hääletajaid võtab ta peale eelkõige igavuse ja/või üksilduse peletamiseks...
Selle autojuhi tüübi puhul on asendamatu melanhoolne faktor, nimelt võib heal päeval sellisel autojuhil välja lüüa mõni kehitusmehe või kõrvalehüppaja iseloomuomadus, kuid nukrus ja kurvameelsus on need toredad asjad, mis hoiavad teda hääletajasõbralikus konditsioonis... Üdini õnnetu juhitüüp, kuid teeb nii mõnegi hääletaja õnnelikuks...
Hääletusretkel on küllaltki tore kohata mõnda YMCA sohvrit, sest nemad on sellised inimesed, kes on teatud tingimustel võimelised hääletaja sihtkohta transportimiseks tegema suuri ringe või kõrvalepõikeid oma enda teekonnast...

MERILI

Võib vaielda, et Merili kuulub mobiilse tudengi kategooriasse, kuid siinkohal tuleb välja tuua mõned iseärasused... Esiteks, Merilil ei ole oma autot, ta on hoopis sage kõrvalistmenähtus, mis teeb tema iseloomustamise autojuhina küllaltki raskeks, sest alati tuleb arvestada ka reaalse autojuhi isiksusetüübiga, kuid mõnda asja on täiesti võimalik märgata...
Merili tüüpi isik suhtub küllaltki positiivselt hääletajatesse ning on võimeline autojuhti mõjutama mitmel erineval viisil... Eelkõige on ta suuteline veenma autojuhti peatuma... Kui autojuht ei ole esmapilgul piisavalt koostööaldis ja ei peatu, on Merili võimeline paari lähima kilomeetri jooksul autojuhi meelt muutma ning sundima teda lausa tagasi sõitma, et hääletajad ikka kenasti oma sihtkohale lähemale jõuaks...
Merili on tudenglikult jutukas ja tema välimuses võib märgata looduslapselikke detaile, kassikarvad kapsunil, kaktuseokkad särgivarukal, sidemesse mässitud jäsemed, värvilised triibud juustes või juuste patsiline formatsioon, kõik need on sagedased tundemärgid, mis viitavad faktile, et tegu on Meriliga...
Merili on parim asi, mis ühe hääletajaga juhtuda võib, kuid selline õnn on harv nähtus, sest Merilisid on Eestimaal imevähe ning enamus neist ei ole piisavalt tihti liikluskeerises, et hääletajaid abistada, küll on aga loota, et ükskord koidab päev, mil Maarjamaa Merilid saavad endale autod! See saab olema ilus päev kõigi hääletajate jaoks...
Subjekt on immuunne tädistumisprotsessidele...
Autojuhitüüpide seisukohast kuulvad ka nii mõnedki Kirked ja eeldatavasti ka Liisad, ehk isegi Annid Merilite hulka...