Kuulõpu filler...

Saiakesed jooksevad siin vaikselt...

Tähtsad eksistentsiaalsed küsimused III...

Läbi aegade on inimesi konstantselt vaevanud mitmed tähtsana kõlavad küsimused, sellised, mis käsitlevad selliseid probleeme nagu elu (äärmiselt problemaatiline asi, toim.), surm (siin ma isiklikult mingit probleemi ei näe, aga targad inimesed ikka arutavad, et mis pärast seda siis ikka juhtub, toim.) ja armastus... Siinkohal tahaks ära mainida just need küsimused, mis mind vaevavad, äkki teab keegi teist vastust...

• Kui erand kinnitab reegli, siis milline on see erand, mis kinnitab selle reegli, et erand kinnitab reegli?
  
• Kas maavärinad toimuvad tõepoolest ainult meie planeedil või on olemas ka näiteks marsi-, uraani- ja kuuvärinad?
• Istudes Cinamoni uutes mugavates kinotoolides, kumba käetuge võin ma enda omaks pidada?
• Miks on poksiringid ruudu kujulised?
• Kuidas funktsioneeriksid esituled sõidukil, mil liigub valguse kiirusest kiiremini?

The Ballad Of Chasey Lain...

Suurema osa Struwekate ja Anniga toomel kolades ja laulukesi jorutades sai Kirke kaasabil kogemata oma mälusopist välja urgitsetud ka üks väga omapärane laulukene... Me olime šokeeritud, et Anni seda kunagi kuulnud pole, seega kordaks ka siin tookordset soovitust: juuduubelda!

Igal juhul, ma mõtlesin, et kopipasteeriks siia ka antud laulu sõnad, aga olles selle plaaniga ühele poole saanud, taipasin, et ma pean ranget tsensuuri rakendama, sest see muusikaline üllitis on kõike muud kui siivas (aga siiski tuhandeid kordi parem kui Onu Bella looming, sest Bloodhound Gangi tüübid oskavad vähemalt laulda, toim.) ja sobilik tervele perele... Kui juba tsenseerimiseks läheb, siis tsenseerime asja üle...

"The Ballad Of Chasey Lain"

Dear Chasey Lain
I wrote to explain
I'm your biggest fan
I just wanted to ask
Could I eat your ****?
Write back as soon as you can

You've had a lotta ****
Had a lotta ****
I've had a lotta time
Had a lotta time
You've had a lotta **** Chasey
But you ain't had mine

Dear Chasey Lain
I wrote to complain
Ya never wrote me back
How could I ever eat
Your **** when ya treat
Your biggest fan like that?

You've had a lotta ****
Had a lotta ****
I've had a lotta time
Had a lotta time
You've had a lotta **** Chasey
But you ain't had mine

Dear Chasey Lain
I wrote to constrain
This letter is my last
As your biggest fan
I must demand
You let me eat your ****

You've had a lotta ****
Had a lotta ****
I've had a lotta time
Had a lotta time
You've had a lotta **** Chasey
But you ain't had mine

P.S.
Mom and Dad this is Chasey
Chasey this is my mom and dad
Now show 'em them *******
Now show 'em them *******
P.S.
Mom and Dad this is Chasey
Chasey this is my mom and dad
Now show 'em them *******
Now show 'em them *******

Would ya **** me for blow?

Hurra. Po polsku!

Loenguid enam eriti nagu ei ole, eksameid ka ainult üks veel ees, pole siis mingi ime, et viimasel ajal on saanud rohkelt tegeleda asjadega, mis meenutavad pigem nagu suvevaheajalisi aktsioone... Viimase nädala semikrüptilised märkimisväärsused oleks siis järgmised, kõike muud kui kronoloogilises järjestuses:

• Me Kirkega hakkame Poola keelt õppima!
• Väiksed lapsed on saatanast! Veelgi rohkem saatanast on need väiksed lapsed, kel parasjagu jalgade küljes üliteravad uisud... (Teravad on need sellepärast, et neil on omad uisud, laenutuse omad ikka teravad ei oleks, toim.)
• Anni nägi lõpuks ära "Hommikusöögi Tiffany juures" ning ma olen šokeeritud, see tšikk, kelle juures seal tihti hommikust söödi, noh, tema nimi polnud teps mitte Tiffany...
  
• Silveri pea ei valuta kunagi! Välja arvatud siis, kui valutab, aga üldiselt jah, mitte kunagi...
  
• Suudlevatel tudengitel on jalad täitsa märjad, vaesed elukad...
• Rabarberi-banaanikook on hea...
• Mõni laul lihtsalt ei sobi serenaadiks... (Näiteks tooks Ruja loo nimega "Sa oled mul teine", toim.)
  
• Statistiliselt on iga päeva jooksul mänguväljakut külastanud lapse kohta seal öösel 3,4 joodikut või laululembest tudengit...
  
• Katu läpakat kaunistab jällegi uus ja äärmiselt lustlik taustapilt!
  
• Hugh Jackman on kõik sõjad läbi sõdinud, vägivaldne tüüp, raisk...
• Põder jooksis lillepoes verest tühjaks, Vanemuise mäel elavad siilid on harjunud heatahtlikest tudengitest tingitud lapsepõlvetraumadega, krabid ei seedi Silverit ja mäkra pole toomel enam nähtud...
  
• Dilemmas olek on äärmiselt ropp tegevus...
  
• Suveöödel on hea ennast märgade sirelivihtadega jahutada... Sama hea on Katul lasta eelmainitud märjad sirelioksad endale krae vahele toppida...
  
• Jäähallis pole pooltki nii külm kui soojal suvapäeval mahajahtumiseks tarvis oleks...
  
• Taimetoitlased on ikka ühed julmad värdjad küll... Isegi Silveril tuli pisar silma, kui ta nägi, kuidas kaasaegsed kaubanduskeskused taimset massi kohtlevad...
  
• Raberberi-õunakook on ka hea... Eriti hea on ta minu meelest just siis, kui ta on garneeritud sirelioksaga ning sulle öösel koju kätte tuuakse :P
• Capoeira vaatamine on väsitavam kui selle praktiseerimine... Pea hakkab ka rohkem ringi käima...
• Arbuus on puuvili! (Kõrvist seevastu on siiki pelgalt köögivili, toim.)
  
• Silver magab kitarr kaisus, tuba täis küünlavalgust... (Ma juba ammu kahtlustan, et ta kardab pimedat... See, et ta kitarre rohkem armastab, kui sünnis oleks, seda ma tean juba ammu, toim.)
  
• Annile tuleb alati eraldi tassitäis kohvi teha...
• Katja kiusamine peaks olümpiakavas olema... Ääretult tore sport... Katja kiusamist tuleb ikka oma blogis mainida...
• Kassile sobib kõige paremini nimeks just nimelt "Kass"...
  
• Jõuludeks sooviks Samuraihai noaterituskomplekti komplementaarsete Samuraihai köögikääridega, tänks...
• Kirke valmistab väga head vedelat piparkooki... Kõik, mida vaja läheb, on lahustuv kohvi ja korralik maitseainetagavara...
  
• Pole sugugi keeruline paari tunniga 1175 pilti teha...
  

Translatsiooni elongatsiooniprotsessid...

Jällegi on käes nädalavahetus ning ma leian, et oleks sobilik meenutada, mis see nädal ka korda saadetud sai... Seega tuleb nüüd siia üks pikk postitus, mis tuleb kuidagi inimkeelde tõlkida, sest kõik, mis mul hetkel peas ringi jookseb, on kodeeritud ning stopp-koodonit ei paista veel nii pea tulevat... Kuradi geneetika!

• ESMASPÄEV

Esmaspäevast ma suurt midagi ei mäleta enam, see oli väga ammu, aga ühte ma tean... Nimelt sai koos Silveriga üle pika aja külastada meie valikainet, ameerika filmikunsti ajalugu... Kokku sai vist kursuse jooksul viibida kolmes loengus ja ära vaadata kaks filmi täies pikkuses ja ühe poolikult... Viimane film, mida me siis esmaspäeval vaatasime, kestis vist natukene üle kolme tunni (tundus nagu oleks 3 päeva kestnud, toim.) ja ei omanud midagi, mida minusugune filmivõhik suudaks sisuks pidada... Ma olen väga uhke, et ma suutsin seal lõpuni istuda, kasvatasin tahtejõudu... (Ei soovita soojalt vaadata filmi, mis kannab nime "Apocalypse now", toim.)

• TEISIPÄEV

Teisipäeval sai päevasel ajal natukene vist isegi loengus käidud ja hiljem viis mu tee mind Anni poole, kust sai üks Anni kaasa krabatud ja Pillega loodusesse hullama mindud... Enamus ajast rippus Pille Annil kaelas, sest nagu me kõik teame on Pille suht lits ja teda ei huvita isegi selle sugu, kes teda parasjagu käperdab, muidugi, Pille on fotokas kah, aga ikkagi... Kui pildid tehtud siis Anni läks loengusse ja mina seadsin sammud Struve poole, kus kedagi esmaspilgul kodus ei paistnud olevat, teisel pilguga sai üles leitud paar kühmu, üks kühm oli pohmas, mis meenutasid Katjat ja Katut... Tekialused kühmud olid ennast mugavalt voodisse filmi vaatama seadnud... (Ei soovita soojalt filmi "Marley and Me 2", spoiler alert: the dog dies in the end, toim.) Kui film läbi, siis läksime Katjaga poodi koogimaterjali vaatama, asi ei piirdunud vaatamisega, ostsime ka üht-teist... Pärast seda läksin Silveri poole, et aidata tassida vesipiipu ja muud õhtuse ürituse nodi ja olles koormaeesliretkelt tagasi, asusin kooki küpsetama... Teisipäeva jooksul sain siis veel tegeleda järgnevate toredate asjadega, kõike muud kui kronoloogilises järjestuses:

1. Liisu tehtud rabarberikoogi õgimine... Nämm...
   
2. Vesipiibu kimumine...
3. Enda tehtud purukoogi pugimine...
4. Söemüüjannaga jutu puhumine...
   
5. Katja kiusamine...
6. Silveri tehtud küpsisetordi mugimine... Nämm vol 2...
7. Aliase mängimine Kirkega...
8. Suitsumullide tegemine...
   
9. Eksperimentaalkunsti uurimine Kaubahalli ees...
   
10. Katja kiusamine...
11. Kaardide mängimine...
12. Aliase mängimine Katjaga...
    
13. Eurovisiooni vaatamine/mõnitamine...
14. Katja kiusamine...
15. Anniga purgikellukese kulistamine...
    
16. Katja käest peksa saamine...
17. Kirke "unejutu" kuulamine...
18. Põrandal magamine...
    

Teisipäeval sai palju asju korda saata, tore päev oli...

• KOLMAPÄEV

Kolmapäev nii tore päev enam ei olnud... Teoorias oli vajadus õppima hakata, kahjuks aga selleni ei jõudnud... Olles jõudnud tagasi koju, pidin varsti seadma sammud Tartu Annelinna Gümnaasiumi poole, Tupsu tahtis et ma teda tema töö juures külastaks, tükk aega hängisin seal, tööpäeva lõppedes sai lapsevanemaga põhjalik shoppamisretk ette võetud... Sellepärast sai loobutud ka ühest Kataja poolt välja pakutud kunstilisest ettevõtmisest... Õhtu poole sai Silverit külastada, tal oli plaanis mingisugune õhtune oleng Lilluga, ma trügisin ka sekka, aga tuli välja, et Lillu jäi tulemata, seega vaatasime hoopis kahekesi ära paar filmi ja kimusime piipu... Esimesena oli päevakorras film nimega "Fanboys", mis pilas kõiki Star Treki ja Star Warsi fänne... Tegu oli huumorika filmiga, naljakas, aga see oleks võinud veel naljakam olla, midagi oli tegelt nagu puudu, ma ei tea mis, äkki oli pelmeene liiga vähe (ahjaa, ma ostsin pelmeene, suht saastad olid, toim.), üdini vaadatav film igal juhul... Teisena sai ära vaadatud film, mis kandis nime "Last Words" ning oli igati sügavamõtteline ja parasjagu morbiidne, seda tasus kohe kindlasti vaadata, see läheb minu lemmikfilmide varamusse! Ühtlasi sai ka paar osa üht toredat seriaali vaadata, nimeks sel "My name is Earl", hea komöödia ning pealegi on seal tore Karmateooria ning ei tohi ka seda unustada, et see on üks nendest seriaalides, mis tuletab meelde, et inimesed võivad vahepeal ikka üdini head olla... (Juhul kui tegu on näitlejatega, kes selle eest palka saavad, et nad head inimest mängiks, toim.) Tegu oli väga toreda rahuliku õhtupoolikuga, kuid see kõik lõppes siis, kui ma lahkusin Silveri poolt... Suur viga, oleks pidanud teda rohkem piinama ja seal võimalikult kaua olema, ehk isegi seal ööbima, sest nagu selgus oli Annelinn täis pidutsevaid noorukeid ning minu kojuminek lõppes sellega, et üks vana klassivend tuli mulle oma seltskonnaga tee peal vastu ja suutis mu süümekate abil (ma alati ignoreerivat tema kutseid, muidugi, ma enamasti teengi seda, toim.) kaasa meelitada linna pidutsema, kust ma enne kella 6 hommikul koju ei saanud... Tegu oli suht masendava retkega, sest vaatamata sellele, et ma olin jutukas ja sõbralik, olid teised tüübid liiga purjus, et minust korralikult aru saada ning ma funktsioneerisin terve õhtu jooksul hoopis järgmise asjadena:

1. Klaasihoidja...
2. Sigaretisüütaja...
3. Detektiivibüroo...
4. Panipaik...

• NELJAPÄEV

Neljapäeval ma õppisin rakubioloogiat... And that´s about it... Ahjaa, minisugune eurovisiooni msn-mõnitus toimus ka...

• REEDE

Reedel oli rakubioloogia eksam ja see asi oli suht kohutav, eksamiformaadiks oli valikvastustega APStest ning kohe sai oma tulemuse kätte (E, toim.) ning kõige masendavam oli see, et ekraanil oli konstantselt kuvatud sinu hetketulemus... Nii tore oli vaadata seda, et oh, õige vastus, tulemusele 1% juurde, vale vastus, tulemusest 10% maha :D
Pärast eksamit läksin Silveri poole ning vaatasime veel natukene Earli ja mängisime kaarte... Sai Selveris ka ära käidud koos, ostsime Raunole (Silveri väikevend, toim.) Zen-kõnekaardi, sellise ilusa musta ja anarhia märgiga... Tšilli-laimi krõpsu sai ka proovitud, need on tõepoolest ühed parimad krõpsud, mis eestimaal müügis on, eriti kui Kellukest kõrvale juua...
Seejärel sai Priidu ja Geritiga kinos käidud, enne kaupsist ja mäkkist ka ikka läbi, et oleks ikka korralik linnatšill... Vaatasime filmi nimega "Inglid ja Deemonid", ma kunagi üritasin seda raamatud ka lugeda, aga millegi pärast antimateeria ja uue paavsti valimised samas tegevustikus koos ei tundunud eriti ratsionaalne olevat... Ega huvitav, raamat venis... Film oli hea, sai kähku läbi ja suht põnev oli ka... Kurikael oli ainult äärmiselt etteaimatav, ma vennaga aimasime algusest peale, et vot just too preester (et Ewan McGregor on saatanast, toim.) on saatanast! Vaatamata tegevusterohkele linnatšillile sain suht varakult koju tagasi, kus ülejäänud õhtu sain siis veeta paari toreda vestluskaaslasega msnis...

• LAUPÄEV

Laupäeval õppisin ma geneetikat, natukene, enamasti sai lebotatud ja korra isegi aias kaevamistöödel käidud, kõik selleks, et vältida õppetööd... Õhtul sai jällegi eurovisiooni ka vaadata, aga nüüd see sai õnneks läbi... See oli tore, et Eestil hästi läks ja et Poolal hea maitse olevat...

• PÜHAPÄEV

Õpin geneetikat... Enamasti, kuigi ma just veetsin mingi tund ja pool, et seda postitust siin sisse trükkida :P Ma loodan, et ma midagi ära ei unustanud...

Realiseerunud generatiivse potentsiaaliga emased...

Head emadepäeva teile, kes te arvate, et te vastate sellele kirjeldusele...

Nädalavahetus kujunes üllatavalt perekeskseks... Juba päris mitu päeva pole kohanud kedagi, kellega ma parajat portsu sarnast geneetilist materjali ei jagaks, kahtlane lausa... Laupäevahommikul asusime kolmekesi (Mina, Tupsu ja Priitur - Minu pere, toim.) teele Valga poole, sest üle poole aasta polnud juba sinna kanti sattunud... Viimati sai Tupsu sünnilinna külastada Septembri keskpaigas, siis kui vanaema tuhk sinna transporditud sai...

Viimane kord oli teekond täis sekeldusi, näiteks pidas meid kinni inspektor Kukeke (okei, ta nimi/tiitel oli tegelt vist nooreminspektor Kukk, aga ikkagi, lahe nimi, toim), kes oma motorolleriga (Tupsu sõnul, tegelt oli see ikkagi motikas, toim.) meie autole tükk aega järgi sõitis, enne kui julges meid kiiruse ületamise eest trahvida, aga seekord kulges kõik rahulikult, ainult vihma kätte jäime korraks, siis kui me turul kalmule sobivaid lilli otsisime...

Pärast seda kui kalmistul perekond Oru (Org on Tupsu neiupõlvenimi, toim.) plats kenasti korda sai tehtud, siirdusime perekondlikule lõunale meie kohalikku lemmikrestorani... Tehniliselt on küll tegu baariga (Conspirator Baar), aga meie suhtume sellesse kui restorani, sest me käime seal enamasti söömas (mitte alkot kaanimas, toim.) ja eranditult siis, kui mingi tähtis asjatoimetus ühele poole saanud on...

Olles kõhu kenasti täis muginud, tekkis meil mõte, et võiks Valka (Valkasse, noh, toim.) põrutada ja seal natukene turiste mängida - mõeldud, tehtud... Vend ja ema hankisid odavalt põnevaid Läti alkoholimarke, mina aga degusteerisin saldejumse... Ma mitte ei saa aru, miks neil sealmaal nii väikesed jäätised peavad olema, keskmise vahvlitopsi jäätisesisaldus oli silma järgi umbes 70% sellest, mis meil Eestis topsi topitakse...

Pühapäev möödus emadepäeva lainel, mis meie peres tähendab seda, et äge, veel üks päev täis mugimist, pugimist, söömist ja õgimist - juhhei! Igat sorti sugulasloomi ilmus meile ukse taha, tehniliselt küll alumise korruse inimeste ukse taha (ma elan oma vanaema ja tädi kohal, neil aga järeltulijaid ikka jagub, toim.), aga noh, me ise ilmusime sinna esimestena... Kärt käis ka külas... Kärt on siis üks pisikene mutukas, kellele ma olen tehniliselt vanaonu poeg, aga temal on ametlikest definitsioonidest veel suva, hetkel (see väike roosa asi pole veel aastanegi, aga varsti saab, tal Priiduga samal päeval sünna, 31. Juuli, toim.) teab ta ainult seda, et talle meeldib mu prille näppida ning kui ta parasjagu ei näpi mu prille, siis ta piidleb neid eemalt ja itsitab kurigeeniuslikult... Väiksed lapsed on tsipa hirmsad, aga noh, ma ei kurda, mulle tundub, et ma meeldin neile millegipärast...

Kitsekorjust serveerida rohkete haavlitega...

Kuna tegemist oli ühe äärmiselt tegusa päevaga (Kahe blogipostituse jagu materjali ju lausa, toim.) siis peab veel ära mainima, et hommikul, enne igasugust mägravaatlust või piibufilmiõhtut, sai Kirke, Katja ja Silveriga verd annetamas käidud... Katja verd ei tahetud, olevat kehvakene teine, ainult mõni pügal pealpool aneemiat (veel üks inimene, kellele on vaja üks korralik haavleid täis pikitud kitsekorjus ukse taha vedada ja sisse sööta, see pidavat aitama või oli see nüüd hematogeen, mida soovitati, ah, mitte ei mäleta, toim.), aga teistelt võeti ikka korralikult, nii korralikult, et kõigil pärast käed valutasid selle koha pealt, kus verelüpsik olnud oli... Minul õnnestus jälle kõige kehvem verelüpsik endale saada, masin tegi konstantselt imelikku häält ja veretädi käis iga paari minuti tagant seal mingeid nuppe klõpsimas ja murelikku nägu tegemas...

Peale vereannetust sai Kirkega Maximas käidud, ostsime endale uued pusad tähistamaks seda, et meil oli verd puudu ja raha üle! Minu oma oli siis must ja vapiline, tema oma aga rohekas ning lepatriinudega... Ja mitte ei saa aru, mida peab tegema, et müüjannasid natukenegi üllatada või šokeerida, ma olen üritanud kostümeeritult oste sooritada, hankida eksootilisi kaupu või kummalisi kombinatsioone erinevatest asjadest, aga ei mingit reaktsiooni, ei mingit muiet, ei mingit naeratust, tuim kaubapiiksutus... Eile viskas Kirkel järjekorras olles pildi tasku ja müüa ei teinud teist nägugi, vastupidi, sel ajal kui ma Kirke seina äärde istuma sehkendasin, oli ta abivalmilt Kirke Maxima kliendikaarti ka minu kaupade jaoks masinast läbi tõmmanud, sest nii on kasulikum :S Pärast sai siis Silveriga järeldusele jõutud, et müüjad on ikka ühed tuimad loomad küll... Aga ma luban, kunagi ma saan mõnelt kätte mingisuguse reaktisoonigi!

Päevas oli piisavalt palju tunde, et ka kultuuriga tegeleda, käisime fantastilise nelikuga kõik koos kenasti teatris kah... Genialistide klubis esilinastus "Erak ja kuuevarbane" ja peab mainima, et tegu oli suht geniaalse tükiga, algus ei olnud paljulubav, aga asi võttis kiiresti pöörde paremuse poole... Palju tuttavaid nägi kah, see on ka alati peaaegu-vaat-et-isegi-ehk tore... Mõni neist tundis mu isegi ära, teisel või kolmandal vaatlusel... Ma loodan, et asi oli selles, et olin prillitu...

Nii, aitab nüüd ka, see oli tehniliselt kuues blogipostitus nädala aja jooksul, küll on küll, ma tegin tagantjärgi eelmise kuu kokkuvõtte ka ära ju...

Optiline vabadusekaotus...

Oehh, möödas on minu kaks nädalat läätsekandjana ja mõnes mõttes on tore oma prillidega taasühendatud olla, ehk hakkavad tuttavad mind tänaval uuesti ära tundma, aga ühest asjast hakkan ma küll puudust tundma... Nimelt sellest, et silmanurgast ka midagi näha oli, prillidega näeb ju ainult otse ette ja seda ainult teatud ulatuses...

Eile öösel olin ma veel õnneks läätsedega varustatud, mis lubas mul paremini vaadelda seda mäkra, kes minust ja Annist toomemäel umbes pooleteise meetri kauguselt mööda kappas ja suuna Silveri residentsi poole võttis... Ma ei tee nalja, me tõepoolest nägime toomel mäkra! Äärmiselt gigamegasigavinge... See püsib veel pikka aega meles meles... Ühtlasi nägime me tänaval vedelemas peaaegu terve Volvo jagu ilukilpe, aga see on Tartus tavaline... Mägrad seevastu, not so much...

Olime just tulnud Silveri poolt ühelt väikselt filmiõhtult... Kuna Annil oli plaan varakult ärgata, siis oli ilmtingimata vaja poole ööni filmi vaadata ja kusjuures tuli ära vaadata kõige pikem film, mis saadaval oli ("Into the wild", tore lugu sellest, mis juhtub nendega, kes oma perele, sõpradele ja tuttavatele ilmas rändamist eelistavad, ehk siis "Kuidas Alaskal üksinduses kärvata", toim.) ning pärast seda veel üks episood "Täheväravat" veel otsa...

Annil ei õnnestunud see vara ärkamine teps mitte, vastupidi, sai hoopis öö otsa üleval istutud ja magama mindud täpipealt sellel kellaajal, kui oleks pidanud ärkama... Äärmiselt stiilne... Linnupraksi niimoodi ei jõudnudki... Aga vähemalt sai üks korralik inglise hommikusöök hinge alla uhatud!