Mõned ööd on akadeemilised...

Või vähemalt nii räägitakse... Minul pole küll õrna aimugi, mida peaks tähendama fraas "Akadeemiline Öö", aga sai hiljuti ühel seda nime kandval üritusel käidud... Märkmepaberi peale üllitatud meeldetuletus oli mul juba pea kuu aega monitori peal olnud ning iga jumala kord, kui keegi isik külla sattus, siis ta ei jätnud küsimata, et mis kuradi asi see Akadeemiline Öö veel on... Nüüd ma oskan vastata, täitsa tore asi on... Teoorias oleks ma ka enne oskanud vastata, sest teoorias ma juba ükskord käisin ühel sellisel üritusel, lihtsalt tookord ei teadnud ma ürituse nime, millel viibisin...

Tegu oli siis ühe igati toreda üritusega, mille raames kogunes kokku üks paras ports Treffneri loodusklasside endiseid ja praeguseid õpilasi... Seejärel vallutas eelmainitud rühmitus koolimaja, mida suudeti enda kontrolli all hoida hommikuni, mil saabusid abiväed, eelkõige matemaatikageeniuste näol... Järgmisel päeval oli koolimajas nimelt mata olümpiaad ning enne lahkumist saime nendele matageeniustele loodetavasti ka natukene vaatamisväärsusi pakkuda, sest paljud meist jalutasid koridorides ringi uniste nägudega, kandes magamiskotte ning krõmpsutades porgandit... Kahju, et mul jänkususse pole, ma oleks nendega meeleldi ringi tatsanud seal...

Meie invasioon oli küllaltki tagasihoidlik tegelt, keegi surma ei saanud ja materjaalset kahjugi oli kahjuks kahtlaselt vähe... Mingis mahus ja hulgas sai siiski koolimajale kahju tekitatud, aga see oli enamasti emotsionaalne kahju... Suurim kannataja oli antud aktsioonis muidugi keemiaklass, mille tehnilisi seadmeid pilastati pannkookide küpsetamiseks, kuid praktiliselt sama traumeeriv võis see üritus olla ka võimlale ja saunale... Jah, sauna jaoks oli see üritus kohe kindlasti jube... Võimlas sai üks korralik saalihokilahing maha peetud, tuli kindlasti kasuks, sai üle pika aja trenni teha, pealegi polnudki juba ammu saanud Oskarit peksta... Asi on selles, et tüüp mängib liiga hästi saalihokit ja siis juba gümnaasiumi ajal oli ainukene vastasvõistkonna võidulootus see, et mul ehk õnnestub ta maha niita või oimetuks joosta... Jah, ma olen selline inimene, kes muutub sporti tehes hästi vägivaldseks, veelgi vägivaldsemaks kui tavaolekus... Aga see oli omal ajal ikka pigem kasulik omadus, sest siis mind ei valitud meeskonda viimasena, vaid pigem esimeste seas, et vastasmeeskonda ei satuks... Kõik tahtsid ju tegelt ellu jääda...

Kaldusin nüüd teemast tsipa kõrvale, pidin hoopis ööst rääkima... Akadeemiline Öö sisaldas veel ühte korraliku eepilist Aliaselahingut, mitmetunnist saunatšilli ja filminurka ning muidugi kõigi Roheliste lemmiktegevust, söömist, jah, söömist oli ohtralt... Enne üritust käisime poes kah nii umbes kuueteistkümnekesi, meie arutelusid olid teise poe nurka kuulda... Mingi tüüp tuli meiega mölisema kah, aga temast sai kiiresti jagu, ta oli selline ohutu tsiviilmölakas, pahura penskari tõutunnustega...

Nüüd peaks jõudma selle ürituse kõige suurema boonuse juurde, jah, just nimelt jõuan selleni, et me olime öösel koolis ja võisime teha pea kõike, mida hing ihaldas, teatud piirides muidugi... Kõigest ei tahaks siin rääkidagi, aga näiteks sai kolada kohtades, kuhu kooliajal muidu ei sattunud, näiteks uurisime õpetajate vannituba, pettumus oli see, et seal polnud mullivanni nagu teadjamad koolisiseste linnalegendite vestjad pajatavad... Mina tegelesin natsa ka parkouriga, omas võtmes muidugi, aga jah, koolis on palju toredaid ronitavaid ja hüpatavaid takistusi...

Natukene rohkem kui ühe sõnaga, oli tegu toreda üritusega ning loodetavasti see tõesti kordub kunagi nagu Kai, Mare ja Kadriga sai spekuleerida... Oleks tore, kui korduks, sest noh võimla mattide peal treppidest alla sõitmine jäi tõesti proovimata...

Selle postitusega on nüüd ühel pool, järgmise korrani... Olge siis tublid ja tehke palju spontaansusi, aga mitte liiga palju ja mitte selliseid liiga spontaanseid ning ausalt öeldes oleks kõige parem, kui kõik spontaansused enne ikka kenasti läbi mõeldud ning korralikult plaanitud oleks...

Inimesed on nii ilusad, head ja targad...

Olles nime saanud Charles Darwini, evolutsiooni isa järgi, mälestavad Darwini auhinnad neid, kes on korda saatnud midagi selleks, et parandada meie geenikogumi kvaliteeti... Nimelt on nad enda geenid sealt eemaldanud... Eelmise aasta kõige "geniaalsemad" surmajuhtumid on nüüdseks kenasti dokumenteeritud ja sorteeritud ning peab mainima, et siin maailmas ikka tainaid jagub...

Näiteks, üks tüüp, olles jäänud rongi lähenedes oma uhiuue ja raudpoltkindlalt erepunase sportautoga keset raudteeristmikku, leidis, et oleks tark tegu jooksu pista... Noh, tegelt jooksu pistmine on hea mõte selles situatsioonis, aga peaks nagu rongist eemale jooskma, tema aga jooksis käsi vehkides rongi poole üritades päästa oma auto... Oehh, milline tainas, järjekordne inertsi ohver... Inerts on tõsine killer, ainult gravitatsioon on vist temast rohkem inimelusid nõudnud...

Lugemispoolist: http://www.darwinawards.com/darwin/darwin2008.html (Seal on üks tore jäneselugu ka... See ei saanud õnnetus olla, see oli hoopis jäneste kogukonna poolt plaanitud mõrv, mis pikemas perspektiivis tagab nende kurjade plaanide edu... See tüüp, kes surma sai, oleks võinud tulevikus näiteks vähiravimi leiutada, aga ei, küülikuraiped said ta enne kätte...)

Naastes nüüd enda elukese juurde, tuleb välja, et minu arusaam ülikoolist oli ikka täitsa vale, ma varem arvasin, et noh, peab ikka kohe päris palju õppima ja mingeid vaheaegu eriti nagu ei eksisteeri, tegelik olukord on aga lausa roosiline... Kõigepealt antakse sulle paar nädalat jõuluvaheaega, seejärel kuu aega sessivaheaega, sest noh, seekordne sess oli gigamegalebo, ja siis topitakse veel talvevaheaeg ka otsa boonuseks, ma ei suuda nii palju vaba aega äragi sisustada, jube, lihtsalt jube...

Nii, üritaks siis siinkohal mõtteid koguda, mida teha, et talvevaheaeg ikka asja ette läheks... Ehk saab sellest mõttekogumikust lausa nimekirja teha, pole ammu ühtegi nimekirja teinud, kohutavalt tahaks ühe nimekirja teha, jah, siit tuleb üks nimekiri... Talvevaheajal peaksin ma:

• Vähemalt ühe raamatu läbi lugema... Kõik teised on nii tublid lugejad, mul hakkab selle koha pealt juba väike alaväärsuskompleks välja kujunema... Ma pole raamatukogust juba 5 kuud midagi laenutanud, osad käivad seal pea iga nädal, aga jah, ega tegelt polegi vaja sinna minna, mul koduski loetavaid raamatuid terve trobikond...
• Vähemalt ühe õhtusöögi valmistama... Soovitatavalt taimetoitlastele sobiva...
  
• Vähemalt ühe filmi ära vaatama... See punkt on siin kõige kergemini täidetav, sessi ajal on filme ikka omajagu vaadata saanud ning potentsiaalselt saab ka peagi saabuval vaheajal...
  
• Vähemalt ühel peol käima... Soovitatavalt sünnipäevapeol... Oh, sellega peaks ka korras olema, sest mul üks sellisele kirjeldusele vastav peokutse juba täitsa on...
  
• Vähemalt ühe rongiga sõitma... Pole juba päris kaua vagunis loksunud, oleks viimane aeg...
• Vähemalt üks kord pannkooke sööma... Soovitatavalt selliseid pannkooke, mis on valminud keemiaklassi pliidiplaadi peal...
  
• Vähemalt ühe asjaliku teoga hakkama saama... See punkt on siin nimekirjas kõige raskemini täidetav, eelkõige juba sellepärast, et mu kriitiline maailmavaade lahterdab väga vähesed tegevused asjalikeks, ikka väga vähesed, ja pikas perspektiivis on kõik mõttetu, aga küllap mõtleb midagi välja...
• Vähemalt ühe sügavamõttelise blogipostituse tegema... On neid, kes kasutavad blogi enda sisemaailma analüüsiks ja emotsioonide väljendamiseks või siis hoopiski mingite eksistentsiaalsete probleemide lahkamiseks ning amatöörfilosoofia arendamiseks, aga mina ei kuulu nende hulka, mina lihtsalt kirjutan midagi, seda peaks muutma, peaks vähemalt proovima, teoorias oskaks ma ka sellist teksti kirjutada, aga jah, seda punkti ma tõenäoliselt ellu ei vii...

Järgmised üks kuni kaks postitust peaks nüüd pärast seda tulema aruande stiilis, mis sai tehtud, mis jäi tegemata talvevaheajaplaanide hulgast...

Pulli peab ikka saama...

See ei ole mingisugune vihje nendele kahtlaste farmiloomade piinamise teemadele, mis Anniga viimasel ajal msnis domineerinud on, ei, see tähendab hoopis seda, et vahel peab igasuguse praktilisuse minetama ja tegelema selliste toredate väikeste lolluste ja tegevustega, mis tuju heaks teevad...

Ahjaa, tegelt võiks veel sellest ka rääkida, et olen siin vaikselt oma sünnipäevanänni realiseerinud ja päris tore on olnud, uute ja/või huvitavate asjadega saab paratamatult pulli... Oleks eeskujulik ja viisakas öelda, et sünnipäevakingitus on sekundaarne ja tähtis on see, et meeles peetakse, noh, tegelt ongi nii, aga kui kingitustega pulli saab, siis võib seda juttu ikka jagada kah minu meelest... Muide, hämmastav, varem ma nagu pelgasin ja vihkasin sünnipäevi, aga see eelmise aasta oma oli nii tore, et ma olen selle koha pealt veel endiselt vägagi positiivne ja sellest saab tulevikus päris mitu nostalgialaksu...

Taskunuga - Taskunuga, mis muide otsib endale korraliku nime, sest ta on nii tähtis asi, et vajab paremat nime, kui "taskunuga", on juba korralikult kasutust leidnud... Temaga on kõikvõimalikke asju tehtud, alustades labasest pakendihakkest või uksemuukimisest ja lõpetades mööbli rappimise või pihku pentagrammide lõikumisega... Pulli on temaga igatahes palju saanud... Vahest isegi liiga palju... Kirke ja Katu juba ükspäev leidsid, et äkki poleks pidanud mulle ikka nuga kinkima, aga nojah, nüüd on juba hilja...
Porshce - Vähesed saavad seda öelda, et nad said sünnipäevaks Porsche, aga näed, mina sain... Sünnipäevapidu polnud veel tegelt lõppenudki, kui see juba kokku sai kruvitud ja sellega põrandal ringi kimatud... Kasutusse läks otseloomulikult eelmainitud taskunuga, millega sai lasta ühel minionil (Siim, toim.) ikka korralikult auto kokku kruvida, selliste ehitusprojektidega tuleb ikka pöörduda proffide poole, tegemist on tema puhul ju ikka tulevase lennukimehhaaniku või raketiteadlasega...
Pürotehnika - Oi, sellega sai pulli, sellist tavalist pulli ja erilist, puhtalt minu haiget aju paitavat pulli kah... Aastavahetusel sai Anni ja Silveriga kassitoomel püroaktsioonis oldud, seda ma olen vist siin juba maininud, kuid jätsin mainimata selle, et mul oli vist liiga lõbus pürovärgendusega, mis kandis nime "Vesuuv", noh, ütleks ainult seda, et see vidin tegelt ei vääri oma nime, sest pompei kaart, mis sinna alla sai asetatud ei söestunud ära, isegi natukenegi mitte, mingeid tuhakahjustusigi polnud...
šokolaadiraamat - Sellega sai alles hiljuti pulli, täpsemalt küpsisepulli... See oli vist laupäeval, kui sai Kirkega šokolaadiglasuuriseid küpsiseid vormida, Katu aitas kah, vähemalt (a)moraalseks toeks oli, kui muud midagi...
Akrüülnodi - Akrüülnodi realiseerimise kallale sai eelmisel nädal mindud, kõik sai alguse sellest, et leidsin, et peaks ühe autoportree tegema (Asi, mida teha enne surma number 23, toim.), aga seal läks vahepeal midagi väga vussi ja nüüd mul on siin üks tore maastikupilt valge hundiga... Sarnasus pole imekspandav...
Taskuraha - See läheb tegelt eelmise punkti alla, sest selle eest sai veel akrüülnodi soetada, mis on tehniliselt väga hea, sest nüüd ma võin väita, et kui ei midagi muud, siis vähemalt see akrüüliprobleem on nüüd lahendatud... Muide, kas te teadsite, et õigete lisandite korral on akrüülvärvist võimalik lõhkeainet teha?
Piiputubakas - Okei, tehniliselt ei saa piibunodi kingiks lugeda, sest sai ta ju vaat, et peaaegu ise soetatud (Ostjaks oli tegelikult kodanik Piir ja kasutati sohver Heeringu teenuseid, aga ma maksin selle nodi eest, toim.), aga kuna seda sai teha vanavanemate kingitud sünnipäevapapi eest, siis ma loen selle ka kingituste hulka... Esialgu oli ta sünnipäeval piibutamiseks mõeldud, aga üle jäi, raisk... Üks päev sai siis ka selle reservnodi kallale tungitud, sest Silver sai endale vesipiibu... Vesipiip sai kenasti õllepritsmetega sisse õnnistatud ja puha ning eilsest on ta ka nimekandja... Katu, Kirke ja Silveriga sai siis piibutatud ja palju pornoraamatunalju tehtud... Siinkohal peab mainima, et "Väike Pornoraamat" on saatanast, sest kui sa oled selle korra läbi lugenud, siis ei suuda sa enam kunagi normaalset kõnekeelt kasutada, ilma et vasakule suunatud motiive näeksid...
Maagiakartong - Paratamatult sai osa sünnipäevarahast ka mu primaarsõltuvuse peale raisatud, aga see on iseenesest tore, et eksisteerib nüüd ka selliseid inimesi (tehniliselt räägin ma siinkohal Silverist, aga kuna ka Rauliga on saanud korra kaarte mängida, siis kasutan pluraalvormi, tulevikus ehk saab veel temaga duelli pidada, toim.), kellega saab aeg-ajalt kui mitte tihti ka maagiakaarte taotud, sest muidu oleks mu massiivselt ekstensiivne kollektsioon lihtsalt sahtlipõhjas vedelenud ja tolmu kogunud...

Juhul, kui mõni kingikild jäi mainimata, siis paluks kinkijal mitte solvuda, on täitsa võimalik, et teie kingipull kuulub sinna tsenseeritute valdkonda (paar sellist lugu on ka, ütlen et kasvatada uudishimu, toim.) või hoopistükis tulevaste postituste teemade hulka... Nii, nüüd kuulutan sünnipäevahooaja ametlikult lõppenuks, kuigi seda toredat prallet ei unusta vist niipea...

Läki tõlkes kaduma...

Minuni jõudis lugejate tungiv soov saada viimast postitust ka mõnes natukene vähem abstraktsemas keeles, kui seda on see keel, mida ma viimati kasutasin, ei ütle, mis keelega tegu oli, küllap saate isegi aru... Igatahes, nüüd on saadaval ka venekeelne versioon!

Жизнь аннотация...

Да, жизнь очень болезненным и сложным, но все же каким-то образом он сможет сохранить свою красоту... Но это ни здесь или там, истинные намерения этой должности должен быть ответственным, по крайней мере три незначительные головные боли, вызванные внешней природой...

В последние несколько дней были очень похожи на другие дни, которые я испытал за эти несколько месяцев в Университете... Следует отметить, что это положительный момент, я никогда не чувствовал себя дома, чем когда я с некоторыми из моих новых или с некоторыми из моих старых друзей, даже если жизнь может быть серьезным сука, они делают это стоит жизни...

Это все сейчас помнят, что жизнь цветка, один из тех очень сложных ядовитые числе с удушению корней и кислотные пыльца...

Muidugi, tuleb meeles pidada, et see tekst on läbi mitmete tõlkeprogrammide nii kapsaks tõlgitud, et sealt pole potentsiaalselt enam midagi võimalik aru saada...

Życie jest streszczenie ...

Tak, życie jest naprawdę bolesne i skomplikowane, ale nadal w jakiś sposób jest w stanie utrzymać jej piękno... Ale to nie tutaj, lub nie, prawdziwa zamiar ten post jest przyczyną co najmniej trzy drobne głowy z zagranicznych charakter...

W ciągu ostatnich kilku dni były dobrze, były one bardzo podobne do innych dni, które doświadczyły w ciągu tych kilku miesięcy na uniwersytecie... Należy zauważyć, że jest rzeczą pozytywną, nigdy nie czuł więcej niż w domu, gdy jestem z kilku moich nowych przyjaciół, nawet jeśli życie może być poważne suka, one warto życia...

To wszystko na razie, pamiętaj, że życie jest kwiat, jeden z tych naprawdę zdradliwy trujące się z strangling korzenie i kwaśnych pyłek...

Verine teisipäev...

Eile oli päris huvitav päev, pakkusin pardile peost küpsist ja ma olen nüüd 450 milliliitri vere võrra vaesem... Okei, see lause sai nüüd tsipa valesti formuleeritud, siit võib ju hea tahtmise juures välja lugeda seda, et sain pardi käest pureda, aga midagi sellist ei juhtunud, käisin hoopis doonoriks... Doonoritele pistetakse ikka üht-teist kaasa, kui nad lahkuvad ja antud juhul sai mingil määral see veremoon, emm, ehk siis küpsised, partidele söödetud...

Selleks aastaks on nüüd heategu tehtud, sest selle tädi väitel, kes mind verest lüpsis, saab ühest verepakikesest päästa kuni kolm inimelu ja üks pardisöötmine päästab ju ka umbes kolm pardielu... Muidugi, seda juhul, kui keegi seda verd pärast minu lahkumist kraanikausist alla ei lasknud, sest ega ma olen ju veretüübilt A+ ning seda sorti verd peaks neil koormatäite kaupa varuks olema, kõige tüüpilisem tüüp ikkagi...

Igatahes jah, igati optimismi süstiv kogemus oli, sest nüüd ma tean, et ükskõik kui pessimistlik ma ise ka poleks, ükskõik kui negatiivse mõtlemisega, mu veri on ikkagi positiivne...

Pseudoteadust tuleb ikka mõnuga võtta...

Sai Katjaga horoskoopide teemal vesteldud ja siis tuli meelde üks tore tähemärgile omase iseloomutüübi kirjeldus, mis mulle tundub, et peab täitsa paika... Astroloogide ja astronoomide töösse suhtun ma endiselt skeptiliselt, aga see siin on üks väga tore kokkusattumus :P

Kaljukits on vastutustundlik ja aitab alati kõiki, keda ta tegelikult ei peaks aitamagi. Temaga võib alati arvestada. Oma olemuselt on ta kindlameelne ja konservatiivne. Talle meeldib tööd teha ja tal on oma kindlad strateegiad.

Kaljukitsed on teotahtelised, füüsiliselt tugevad ja hakkajad inimesed. Nad on alati valmis enda osaga panustama ja annavad endast maksimumi. Nad on kindlameelsed ja kui nad midagi ette võtavad, siis ei tee nad seda kuidagi suvaliselt, vaid alati väga hoolikalt. Tavaliselt läheb neil kõigega ka rohkem aega, sest nad on väga korralikud. Kaljukitse arusaamade kohaselt peab iga öeldud lause olema mõtestatud, selge ja sisutihe. Kaljukits mõtleb alati kõik öeldu enne ütlemist mitu korda läbi, et ei tekiks mingeid kaheti mõistmisi või valesti arusaamisi.

Iseloom on kaljukitsel aga kinnine, nad lasevad endale väheseid ligi. Neil on küll palju tuttavaid, aga neid õigeid sõpru on üks või kaks. Kui kaljukits on su oma sõbraks võtnud, oled küll üks õnnejunn! Nad on võõraste juuresolekul kinnised, ent sõpradega on nad vallatud ja elavad. Kaljukits kogub kõik mured endasse ja tema elus võib olla hetki, mil ta on murdumise äärel, ent ennast motiveerides saab ta ka halvematest aegadest üle.

Kaljukits on edukas, tema edu on saavutatud mitte üleöö, vaid pika ja raske tööga. Tal on märkimisväärne praktiline planeerimisoskus. Kaljukitsedest saavad head riigimehed, kuid ka head administraatorid, insenerid, ökonomistid, poliitikud, ka õpetajad ja arstid ning erasekretärid. Nende tegemistele visatakse ette palju takistusi ja eesmärkideni jõudmiseks peavad nad tõesti palju vaeva nägema. Nad on julged ja ei anna alla! Läbi raskuste edu poole!

Kaljukits on skeptiline ja kriitiline paljude uuendusliku suunaga ideede suhtes. Kaljukits armastab traditsioone ning on tasakaalukas ja rahaga ei priiska. Nad ei riski ja rumalasse hasarti ei satu. Oma hinges on kaljukits tundlik ja õrn, aga kest on tal tugev.

Kaljukits on kangekaelne ja teda on kerge närvi ajada. Oma tundeid näitab ta välja üsna harva. Kui ta haiget saab, läheb tal aega, et taastuda. Pole mõtet kaljukitse närvi ajada, see ajab ta väga suurde segadusse. Kaljukits ei ole unistaja tüüpi inimene ja on kahe jalaga maa peal.

Nad on väga uhked ja enda pihta mingeid solvanguid heita ei lase. Nende eneseuhkus põhjustab neile palju probleeme ja emotsionaalset rusutust. Kaljukitsel on alateadlik soov saavutada oma kindel positsioon ühiskonnas. Ta tunneb pidevalt alateadlikku vastutust millegi või kellegi ees. Kaljukits on tihti rahulolematu ja süüdistab ennast igasugu asjades. Ta on paras pessimist ning tõsise ning negativistliku mõtlemislaadiga.

Kaljukitsel on hea mälu ja ta jätab kõik öeldu ja tehtu meelde! Nii, et ei tasu talle mingit jama ajada. Teda ei huvita kuulujutud ja ta ei topi oma nina sinna, kuhu pole vaja. Ta on konkreetne ja konservatiivne. Mõned kaljukitsed on üsnagi pedantlikud. Nad on väga ettevaatlikud ja väldivad riske. Nad kardavad igasuguste asjade pärast. Nt pätte, haiguseid jne.

Seltskonnas on kaljukits hinnatud inimene. Ta on populaarne ja tal on palju tuttavaid. Sõbrad ei tohi piirata kaljukitse vabadust, kui nad seda teevad, on sõprus üürike. Kaljukits peab alguses inimesi paremaks kui nad tegelikult on ja siis hiljem pettub neis. Kaljukitse moraalsed ja eetilised tõekspidamised võivad olla kaugel üldistest normidest.

Abiellumisega nad ei kiirusta. Nad ootavad ära selle Õige ja siis on õnnelikult abielus. Mõned kaljukitsed ei leiagi seda Õiget ja jäävad hoopis vallaliseks, uisapäisa nad kuskile ei kiirusta.

Kaljukits ei tee niisama nalja ja temaga pole mõtet tühja flirtida, ta on otsekohene ja otsib enda jaoks seda õiget. Nad on hea meelega iseseisvad ja elavad üksi. Nii ei pea nad kellestki sõltuma. Kui nad on koos õige inimesega, siis on nad väga head kaaslased ja lastele head vanemad. Elukaaslane peab talle olema ka sõbra eest, kellega arutada erinevaid probleeme. Ainus asi, mida nad ei andesta, on solvamine ja petmine. Kaljukitsele on suhtes kõike olulisem see, et talle on alles jäetud tema enda vabadus ja keegi ei piira teda.

Armastuses on kaljukits muidu kirglik ja annab endast kõik. Tema armastus võib mõnikord tunduda lämmatav. Kaljukitsele meeldib olla pikemates suhetes.

Kaljukits hindab traditsioone ja austab oma vanemaid, tal on tugev side oma lapsepõlvekoduga.

Ahjaa, kui te veel aru ei saanud, siis ma olen tähtkujult kaljukits :P

Osaline tõde martsipanist...

Paar kiiret küsimust minu meelismaiuse kohta... Tublimatele auhinnad ja Kirkele potentsiaalne tüng jällegi, sai ju lubatud, et uuel aastal uued tüngad... Kaks korda on ta juba auhinnalisele küsimusele õigesti vastanud, aga nänni pole ta veel näinud ja ega ei näe kah... Kas ma kirjutasin selle viimase asja siia välja nüüd või talitasin õigesti ja ainult mõtlesin seda... Oot... Ei... Damn!

• Mitut sorti alkoholi minu meelismaiusele lisatakse? (Vähemalt kommimonopol Kalev läheneb asjale nii mitme eri alkotõuga, toim.)
• Mitu mandlit kulub ühe keskmise suurusega martsipanilätaka valmistamiseks? (Jällegi põhineb vastus Kalevi tootekirjelduse pseudoinfol, toim.)
• Mis asi on invertiin ja kas seda topitakse martsipani sisse, peale või toimib see hoopiski pealevõtukana?
• Mis kuradi pärast ma öösel kell 6 martsipanist jahun?

Nii, selle aasta esimene postitus on nüüd seljataga, loodame et see uus aasta ei tule niisama sisutühi :P