Nii rahulikku ja vaikset päeva nagu seda oli tänane pole mul juba päris tükk aega olnud... Magasin mõnusalt kaua, koguni kaheteistkümneni, okei, jah, minu puhul on see tegelikult varajane ärkamine, aga enamus teist teab seda, sest miks muidu alustavad kõik inimesed, kes mulle enne kella kuute õhtul helistavad, vestlust lausega: "Oih, ega sa ei maganud!?" Kusjuures mõni, näiteks Heeringa-Siim, kes mulle ka täna helistas ja enda soolaleivapeole kutsus (Ta kolis sinna kohta nelja ja poole aasta eest, kuid soolaleivapidu sai toona veidi edasi lükatud... Natukene, toim,), alustab vist alati vestlust selle lausega, olenemata kelleajast või nädalapäevast...
Olles kenasti üles kobinud, tegin endale mõnusa Kirke stiilis tassitäie hommikukohvi, mis sisaldas peale kohvi veel pooli pulbreid ja purusid, mis mulle külmkapist või maitseaineriiulilt silma jäid, mõne substantsi maitset oli kohvi juues isegi tunda, näiteks ingverit ja kaneeli... Ja suhkrut ka muidugi! Kui suhkrut kuuma joogi sees tunda ei ole, siis pole asi õige...
Olles kohvi ära joonud siirdusin majapidamistööde juurde, kloppisin vaiba ära, tassisin puid, käisin õunaraksus ja hakkasin vaikselt tubasid kuumaks kütma... Olles saavutanud sellise sisetemperatuuri, et vappekülm lakkas, hakkasin ma mõtlema toidule... Nii, aga mida valmistada söögiks, kui valmistan toitu ainult endale? Midagi rõvedat, selge see, sest tavaliselt on nõrganärvilised kaassööjateks ja siis ekstreemeksperimentaalkulinaariaga tegeleda ei saa... Okei, jah, tegelt ma mingi aeg kutsusin Kirke ka kampa, aga ta ei saanud tulla... Muidugi, ta poleks seda rooga nagukuinii söönud, mis mul mõttes mõlkus, aga mul oli mingi juurviljapada ka tema jaoks olemas tagavaraks... (Taimetoitlased, can´t eat with them and can´t eat them!, toim.) Igatahes, otsustasin, et valmistan endale natukene makarone Pandalus borealis´tega, sest siis saab toiduprepareerimise vabanduse all läbi viia väikese koduse lahkamise... Poest sai hangitud puhastamata Pandakaid ja terava noa abil võis lõbu alata! Lähemalt kirjeldama ei hakkaks, see võib kohutav tunduda, aga mul oli väga lõbus!
Tupsut polnud täna päeval kodus, sellepärast mul ülitšill päev oligi, vahel on tore üksinda olla (but still - Isolation is not good for me, toim.) ja ega ta pole veel siiani koju tulnud ning ausalt öeldes ma ei teagi, kus ta on, aga ma ei muretse, sest ma nagu täitsa mäletaks, kuidas keegi hiilis mulle keset ööd (nii umbes kella 8 paiku, toim.) tuppa ja rääkis midagi, mille peale ma lihtsalt ümisesin midagi vastuseks ja magasin edasi... Küllap see oli tema ja küllap ta rääkis midagi selle kohta, kuidas ta kaks järgmist nädalat Bahamal on...
Lõpetuseks nii palju, et homsest tuleb tormilisem päev! Hommik tuleb biokeemiline ja õhtupoolikul saab F4´ga ´voodi minna! Okei, mulle mõnes mõttes meeldib Zavoodi lühendada sõnaks "´vood", ülekoma on häälduse juures oluline ja sel on teatav kõla, aga tal on mitu suurt viga, esiteks, kirjalikus vormis tundub ta veider, tähendab veel veidram ja kui asi läheb käänamiseks ja pööramiseks, siis kipub asi päris käest ära minema, puhtalt sinna Liisa sünnipäevastiilika kanti (Lõdvad elukombed, oh yeah!, toim.), jah, seda peab ka siinkohal mainima, et Liisa sünna oli gigamegasigavinge!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Oi, kui kuradi lahe oli üle pika aja sinu bloggerdust lugeda, pole nii ammu nii palju naernud :D
Post a Comment