Südame häälest räägitakse kogu aeg igasugustes filmides ja imalates romaanides, aga mitte ei saa aru miks keegi kunagi teiste elundite vokaalsete võimete peale ei mõtle... Teoorias on seedeelundid ju hoopis häälekamad... Ja kõvasti musikaalsemad ka, vanasti oli iga teine pill mõnest seedeelundist treitud...
Nagu näha, siis mul pole siia midagi asjalikku kirjutada, aga millal see mind varem takistanud on... Hetkel on käsil ühe megapika nädalavahetuse viimane õhtukesekene ja peab mainima, et mitte midagi asjalikku ei õnnestunud korda saata ja midagi väga mainimisväärset pole... Ainukene tore asi selle puhkeseisaku juures oli see, et sai palju veebipõhiseid vestlusi läbi viidud vanade ja vähem vanade tuttavatega, tore vaheldus, ma tavaliselt eriti tihti sellisesse saatanlikku kohta nagu MSN (Masohhistide Sotsiaalne Narkootikum, toim.) just ei satu... Aga enam-vähem tore oli, kunagi uuesti... Päris mitmeks õhtuks ja ka üheks hommikupoolikus said plaanid tehtud ehk saab siia nendest siis kirjutada ka...
Näiteks Kadriga sai mõeldud, et võiks aliaseõhtu teha koos Mare ja Kaiga, sellise nagu meil vanasti toimusid... Rullbiskviidi ja mustasõstramorsiga... Kadri pidi Maret töötlema, sest too raibe muudkui õpib ja tuleb välja, et erinevat sorti keemiad on talle tähtsamad kui alias... Mitte ei mõista... Keemikud... Oehh...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment