Ma vihkan veebruari... Veebruarid on nõmedad... Mis kuradi pärast seal nii vähe päevi peab olema? Mitte ei saa aru... Ainult 28 (noh, vahel 29, toim.) tükki, nõme, lihtsalt nõme... Okei, mis mind praegu ärritab on see, et ma oleks peaaegu oma eesmärgi iga kuu 8 blogipostitust teha nurjanud tänu sellele, et ma pole endale endiselt suutnud korralikku ajataju kasvatada... Ma olin nimelt täiesti veendunud, et selles kuus on veel päris mitu päeva tulemas, aga ei, veebruarid on salakavalad...
Õnneks on veebiruumis aja mõiste suhteline ja vaatamata sellele, et kell on kaks märtsikuus, lähevad kõik mu blogipostitused veel mõnda aega veebruari patta... Minu teooria on see, et universumile ei meeldi ka see kohutav süsteemitus ja ekstensiivne (mu lemmikvõõrsõna, tuleb välja, ma kasutan seda keskmiselt neli korda päevas ja haruharva õiges kontekstis, toim.) entroopia, mida ta hõlmab, käib talle endale ka pinda ja ta otsustas, et teeb mulle selle väikese heateo ja lubab mul säilitada mulle meelepärast ja organiseeritud blogihaldust...
Ehk siis jah, universum on kuri, aga õnneks ta on pedantlikult kuri! Tavaliselt tähendab see seda, et ta ei maga maha ühtegi võimalust, et inimesetele käru keerata, aga tundub, et talle meeldivad kindla struktuuriga pinnapealsed ja sisutud blogid...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment