Ööorientatsioonihäired...

Ma ei suuda ikka veel uskuda, et mul õnnestus peaaegu 8 kuud olla üliõpilane, aga samas mitte olla teadlik iga päevaga lähenevast tudengite kevadpäevade mäsust... Gümnaasiumi ajal sai ikka linna peal vaatamas käidud ja kaetud kuidas tudengid endal margi täis teevad, aga mitte ei saa aru, kuidas ma selle peale ei tulnud, et ma saan nüüd ise endal sellesamuse täis teha...

Ühesõnaga, tudengipäevad hiilisid märkamatult ligi ja nüüd jäigi nendeks korralikult ettevalmistamata, õnneks asi päris lootusetu ei ole, vähemalt ühel margi-täis-tegemise-üritusel sai osaleda... Kahjuks või õnneks just sellel margi-täis-tegemise-üritusel, kus keegi eriti ei näe, kui tainas sa parasjagu oled ehk siis ööorienteerumisel (öösel ei ole eriti publikut ja pealegi on see väga mobiilne üritus, toim.) ja oi, tainas sai ikka oldud küll! Aga nii peabki! That´s what being young is all about...

Meeskonna kokku ajamine oli keeruline (Järgmine aasta Sa ei pääse! Ja kui ma ütlen "Sa", siis ma ilmselgelt mõtlen Annit, Kirket, Silverit, Katjat ja Katut, toim.), aga kuidagimoodi sai hakkama ning lõppkokkuvõttes võis "libalammaste" koosseisuga täitsa rahule jääda... "Libalammaste" meeskonna moodustasid peale minu veel Liisa (Küps, toim.), Kristiina, Merili ja Ryan, kes tuleb välja on Silveri hüva semu mudilaspõlvest (suurem osa mu sõpradest on nagukuinii sealtkandist, aga raisk, nüüd hakkab statistika lähenema ka sellele, et puhtalt juba enamus mu tuttavatest on sealt eestisopist, mis värk on, mitte ei saa aru, toim.) ning varasematest haridusetappidest...

Me olime tublid, saime kehva koha tõenäoliselt, aga tublid me olime... Sai ikka oma pool linna läbi käidud ja hei, teiste meeskondadega sai natsa koostööd kah teha, see on alati tubli olemuse näitaja! Liisa ja Kristiina oli ratastega ja tegelesid kaugemate linnanurkadega, meie üritasime nendega sammu pidada ja noppisime samal ajal teele jäävaid lähemaid punkte, saime terve tähestiku jagu punkte kokku, okei, peaaegu, sest U, vana raibe, jäi Aruküla koobastest kogumata... Mõnigad orienteerumisprobleemid olid meil ka ühel hetkel, aga mida sa ikka loodad, kui kaart minu käes on... Esinesid mõnigased orienteerumishäired Lepiku tänava kandis...

Aga järgmine aasta saame me kõik punktid kätte ja kui ma ütlen "me", siis ma mõtlen ennast ja vähemalt nelja teie seast, kallid lugejad... Nüüd ma tean juba varakult kevadepäevade peale mõelda... Be warned!