Käsikaudu kobamisi
sattus näppu mul
pudel meeleheidet.
Meeltest heites kõik muu
ta lahti korkisin,
meeleheite magus neste
rõõmust kuiva kurku karastas.
Seda nautisin ja jõudes mööda
ahtast kaelast, läks meeleheide laiemaks.
Etiketi servast edasi ei joonud,
ehk paistis põhi liig kauge
või ehk soovin veel kunagi
värskendada karget meelt
kange meeleheitega,
kuigi ega vahet poleks,
kapis pudelit paar veel - kunagine külakost.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
4 comments:
0 comments? Lolwtfhaxx0r... Igatahes tore joogine ja melanhoolne luuletus :P
Tänks, dude! :D
Rahvas on sõnatu selle luuletuse pärast lihtsalt.
Tavaliselt piirab sõnatu olek ainult verbaalset sõnaseadet, trükifunktsioon peaks säiluma :P
Post a Comment