Kevadeti on meie majapidamises ikka sellised lood, et koos tänavaäärsete igikeltsa sees mumifitseeritud ja oma lõhnaomadused säilitanud koerafekaalidega sulab lume alt välja ka paras ports talvel kuhjatud ideid, projekte ja plaanikesi, mis siis silmipimestavalt sirava kevadpäikese käes taaselustuvad...
Projekt number 1.
See oli juba päris mitme aja eest, kui Brikker-Dreyersdorffide klann, tõenäoliselt koos Häldur-Meldur duoga, Egiptimaal käis (Ei, mitte Harry Egipti maakodus, mis on ka muidugi tõenäoliselt äge koht, vaid hoopis seal vaaraolaipadest kubisevad liivamülkas... Kes Egipti Harryst midagi kuulnud pole, see häbenegu, toim.) ja sealt ühe originaalse Ahmed Thabeti akrüülmaali minu jaoks siiamaile smuugeldas (Toda tüüpi võib häbenemata mitte teada, kes see ikka jõuab kõiki Egiptuse turu- ja nurgakunstnikke oma sotsiaalsfääris hoida, toim.), jah, see oli juba suht kuude eest, aga alles tänu aprillipäikse psühhedeelsele mõjule sai see lõpuks kodukootud raamistuse, mis ammu plaanitud oli... Nüüd tuleb sellele öisele püramiidivaatele toas ainult veel sobiv koht leida ja valma!
Projekt number 2.
See oli umbes 16 aasta eest, kui ma avastasin, et vanaisa-vanaema hiiglasliku stagnatsiooniaegse puhvetkapi otsas pesitseb üks antiikkitarre, aga enne eelmist nädalavahetust polnud kunagi selle peale tulnud, et võiks selle lõpuks alla kiskuda ja seda brutaalselt amatöörmuusikainstrumendina kasutada... Nüüd siis olen ühe kitarri võrra rikkam, sest pärast puhastust ja näppimist rändas eelmainitud keelpill koos oma kohvriga, mis palistatud veneaegse kehvakvaliteedilise sinist karva kunstvelvetist voodrimaterjaliga , minu magamistuppa, kuhu ta nüüd tõenäoliselt pikaks ajaks seisma jääb, vähemalt niikauaks kui teatud anarhistlike kalduvustega rännuseiklushimuline kitarrisõber oma Kesk-Euroopa läbuturneelt naaseb ja mulle hüva nõu annab kitarride restaureerimise, häälestamise ja naabrite akustilise piinamise valdkonnast...
Projekt number 3.
See oli peaaegu 4 aasta eest, kui ilmavalgust nägid esimesed konseptuaalsed kabjahoobid projektist, mis veebruari alguseks oli muteerunud "Zombimänguks" ja suikeseisundisse settinud, aga nüüd sai ta jälle välja kraamitud, sest kaua sa ikka ühte mängu teed, raisk... Loodetavasti saab see üllitis selle semestri lõpunädalateks valmis, sest pärast seda tähtaega on kindlasti raske leida taimetoitlastest ja ka rännuseiklushimulisi zombielukaid, kellega koos maailmavallutusplaane ellu viia täringute ja mängulaua abil... "Pseudoaliase" peaks ka kunagi valmis tegema, heh, hobitegevusi mul ikka jätkub...
Projekt number 4.
See oli juba päris mitme minuti eest, kui ma jõudsin järeldusele, et peaks mõne normaalse projekti ka üles sulatama, või veel parem, genereerima! Selle päikse all, ükskõik mis kuine ta ka parasjagu poleks, on ju alati neid asju, mis tegelt ka vajavad korda saatmist...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment