Möödunud kolmapäev oli Kadri sünnipäev! Palju õnne veelkord tagantjärgi... Päev algas pisikese meisterdamisega, nimelt aitasin Kadril sünnipäevakutseid treida... Tal on nimelt plaanis üle pika aja üks korralik sünnipäevapidu maha pidada ning küllap ta leidis, et organisatoorsete tegevuste juures kulub alati mõni pedant ära (that would be me, toim.) ja peab mainima, et kutsed said kenad ja parasjagu pedantsed...
Sünnipäeva päevaplaan nägi veel ette ka ühte korralikku kinotrippi... Nimelt külastasime Mare ja Kadriga sedasamust kaneelinimelist kinokeskust Taskus, kus ma pea kõigi oma sõpradega käinud olen... Vaatamisele läks jällegi "Inglid ja Deemonid", film, mida ma alles käisin Priituri ja Gertsuga vaatamas, aga pole hullu, täitsa tore film, mitmekordsel vaatamiselgi huvipakkuv...
Meie kõrval istusid mingid füüsikud (üks neist oli Mare vend, kummagil polnud aimu, et teine tol päeval kinno läheb ja sattusid samma ritta istuma, Tartu on väike koht, toim.) ja nad olid esimese veerandtunni filmist naerust täiesti kõveras, ma kardan, et põhjuseks oli see, et film esitas paar päris toredat teooriat tuumafüüsika valdkonnast, mis olid pigem ilukirjanduslikud kui teaduslikud...
Kummaline oli muidugi ka see, et film kombineeris antimateeria kristlusega, sest jah, see on igati loogiline kooslus... Kui kusagilt kanister antimateeriat kaduma läheb, siis mina pöörduks ka esimesena just Vatikani poole... Ning see on ilmselge, et kurigeeniuslikud paavstiks saamise soovidega preestrid peaksid oma eesmärkide saavutamiseks abi otsima just nimelt CERN-i osakestekiirendi personali käest...
Tegemist oli järjekordse filmiga Dan Brown´i sulest ning peab mainima, et tüübil on kirikuga ikka tõsine kana kitkuda või koguni vombat vahatada... Ma pakun, et väiksena oleks tüüp eelistanud suviti viibida kunstiteemalistes laagrites, aga ei, ta vanemad toppisid ta igaks jumala suveks katoliiklikku kogukonda (tuntud ka lasteahistajate meka nime all, toim.) maailma "tõdesid" õppima...
Teoorias oleks muidugi pidanud kolmapäeval kinotamise ja meisterdamise asemel hoopis maateadust õppima, aga ilmad olid liiga ilusad ja mingit viitsimist ei olnud... Täitsa kummaline mõelda, et kolmapäeval oli veel megailus ilm... Nüüd on juba viimased 3 päeva päris korralik koerailm olnud, ja mitte tavaline koerailm, ei, märja koera ilm... Ehk koguni märja hundi ilm...
Neljapäev oli ka tore päev, samaväärselt tore või isegi natsa toredam, muidugi, toredust on raske kalibreerida või mõõta, kuid neljapäevased sündmused on Anni ja Silveri blogides juba mainitud, seega piiran selle blogipostituse pikkust ja lõpetan selle koha peal ära...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment