Maateaduse välipraks on nüüdseks siis läbi ja tundub, et ma enamasti pääsesin eluga... Paras ports vigastusi on küll ette näidata, aga siinkohal ekstensiivselt kurtma ei hakkaks, sest need tosin väiksemat sorti jäsemevigastust on kiired paranema... Pealegi põhjustas see praks ka päris tõsiseid õmblusinõudvaid vigastusi ja siinkohal tahaks avaldada oma kaastunned Nurkse Kristiinale ja loota tema peatset paranemist kerisevigastustest...
Kogu see kogemus läheb positiivsetele mälestustele mõeldud ajusoppi, muidugi, sai nähtud ka seda, kui tainad/lollid/kiuslikud/rumalad ikka purjus noorukid olla võivad, aga õnneks see oli ühekordne juhtumibukett, mis seda tõestas, enamus ajast oldi igati sümpaatsed ja tsiviliseeritud, aga jah, viimase päeva varahommik kiskus natukene sinna kärbestejumalikku kanti... Annil, Kirkel, Silveril vedas, et nad päris täpselt ei näinud milline loomaaed seal lahti oli, kuigi jah, Annil pätsati selle tralli jooksul telgist terve rummipudel (seal oli ainult ühe lonksu jagu kesvamärjukest sees, aga ikkagi, pudel oli terve, toim.) ära... Vaene Martin ütles ka ikka pärast, et muidu oli tore seltskond, aga kella viie paiku hommikul ei tasuks tema telki piiritust otsima tungida...
Positiivseid märkimisväärsusi oli kilode kaupa, lausa nii palju, et nad väärivad, jah, arvate õigesti, nimekirja!!! Positiivsed, neutraalsed või siis vähem negatiivsed märkimisväärsused:
- Meelis pidavat läti keeles valevorsti tähendama... Tore teada...
- Jalgupidi mõnusas niiskes turbasamblas ringi lasta on päris mõnus...
- Vihma just väga palju ei sadanudki...
- Kummalisi geoloogilisi uurimis-puurimisseadmeid on täitsa tore opereerida...
- Ma pole ainukene, kes arvab, et film "The Beach" omab gigamegasigavinget soundtracki...
- Eestis on kõrgelt arenenud vaatetornikultuur... Kõrguste vallutamine, hea konstruktsioon (Minupikkuse inimese jaoks, Silveri suguste lattide jaoks not so much, toim.), rohkelt huvitavat lisamaterjali, palju sügavamõttelisi sõnumeid käsipuudel jne...
- Konverentskõned rokivad, mobiiltelefonile pole paremat funktsiooni kui kambakesi rahvarohkes bussis Katriniga rääkimise võimaldamine...
- Ma tean nüüd, kus Homer (Simpson?) elab...
- Bensujaamas on ikka tore nõgesepläru tõmmata...
- Lõkke ääres on ka tore nõgesepläru tõmmata...
- Kuival heinamaal on ka tore nõgesepläru tõmmata, aga tundub kuidagi riskantne ja tõmbab palju tähelepanu ja kommentaare...
- Kristiina leidis, et minu tehtud hommikupudru on ikka see kõige õigem matkatoit... Muidugi, peab seda mainima, et minu pudru salarelv on Hedi, kes on üks kompetentsemaid püromaane, keda ma tean... Ilma õige lõkketa ikka päris ei saa... Kiitus ka ülejäänutele (Triin, Liisa ja teised, toim.), kes minu eest põhikokkamise ära tegid ja kiituse mulle jätsid :P
- Kotkas teab päris palju anekdoote...
- Erialade- või naaberriiklastevaheline lõimumine on keeruline, kuid võimalik...
- Ma ei olegi korvpallis just nii koba kui ma arvasin... Koba olen ma ikkagi, don´t get me wrong, aga mul oli veelgi madalam arvamus oma tõenäosusest korvi tabada...
- Lendava taldrikuga ma küll midagi korda saata ei oska... Kõik visked tulevad väga Roswellilikud välja...
- Pole suuremat naudingut kui bussi eesotsast lillakat printsessidega lastešhampa pudelit bussi tahaotsa taarakotti saata...
- Eelmainitud pudeliga Kristi sünnipäeva tagantjärgi tähistada oli ka tore... Ta sai ju meil vanaks ja puha...
- Veidi vintis endise klassikaaslasega saunas sügavamõtteliselt elust ja saatusest rääkida on äärmiselt vinge kogemus... Purjus Sven on äge inimene... Küllap ta on kainelt ka, aga millegipärast satub temaga alati just siis rääkima, kui ta parasjagu parajalt alkot konsumeerinud on... Kaine Sveniga ma eriti rääkinud ei ole :P
- Loobu-Tapa teeviit kuulub Eesti kolkaliikluse kullafondi...
- Loobu jões saunajärgset ujumist teha on täitsa huvitav kogemus, eriti sellepärast, et tee sinna on ebatasane ja jõepõhi ise täis teravaid kive... Lühinägelike lõks, mis muud... Pääsesin paari väiksema jäsemevigastusega...
- Meres on ka tore jalutada... Eriti kui igal pool rannas vedelevad kivistised ja muud geoloogilised geniaalsused...
- Kui sa LOTE-praksil inimest ei tunne, on ta suure tõenäosusega keskkonnatehnoloog...
- Kui Anni läheb metsa puid maha võtma, siis piisab pisikesest haamrist ja mets langeb...
- Kirke loeb liiga palju... Jutu järgi loeb Kotkas veelgi rohkem liiga palju... Saavad veel erudeerituks nii, jumal hoidku selle eest...
- Läbutamise kuulamisega kaugemalseisvast telgist sai ära harjuda... Hea une tagamiseks ka kodus peaks endale tegema spetsiaalse heliplaadi, kus peal on miksitud loomaaiahääli karaokeõhtu meluga... Jürkale tuleb kindlasti selline plaat sünnaks kinkida...
- Säästu Kange on oma olemuselt silopruul, see tal etiketi peal kirjas kah... Me teame küll, mida see "taimne mass" tähendab...
- Triin on supernaine, kui keegi vorsti tahab, siis läheb teine kohe metsa, püüab mingi eluka paljaste kätega kinni, nülib, hakib, topib vorstimaterjali soolde ja suitsetab ise ära ka...
- Jürka on hea telgikaaslane... Ei norska eriti ning ei kurda, et teised norskavad, ei muutu magades vägivaldseks (kunagi sain telgikaaslase, nimesid ärgem nimetagem, käest praktiliselt peksa, ju ta nägi halba und, toim.), ei lase ennast häirida sellest, et telgikaaslane pooles öös kohale uimab ja siis esmalt põhjalikult kolistab... Ühtlasi, tal on selle leivaküpsetamisega samad lood, mis Triinul vorsti treimisega...
Kunagi loodan ka praksil tehtud pilte enda valduses omada, aga sinna läheb natukene aega... Anni tegi vähe pilte, need saan kuidagimoodi ikka kätte, aga muidu pöördusin ka mõne teise sealse harrastusfotograafi poole palvega mind kunagi piltidega varustada, ei tea, kas sealt midagi tuleb, aga ma vähemalt püüdsin... Tüdruk peegelkaameraga (nimes pole päris kindel ja valeandmeid ei tahaks siin ka levitada, aga tundus sümpaatne olevat, kui kunagi ühendust võtab, siis teen talle siia väikse tänuavalduse, toim.) lubas ühendust võtta, kui pildid kuhugile riputab ning üks tüüp digiseebikarbiga (tema nime tean, Toomas oli, ka sümpaatne, aitas mul vett tassida sauna ja paar sõna sai juttu ka aetud, tal on huvitav puugivältimisstrateegia, toim.) sai ka oma kontaktandmetega varustatud... Minu visiitkaardiks oli jupp ruudulist paberit, kus peal meiliandmed, pisikene ja kerge kaotsi minema, aga ehk nad vaevusid mind meeles pidama... Elame näeme...
Kae imet, Kristeli (nüüd ma tean ta nime, toim.) käest saingi portsu pilte... Suur suur tänu inimesele!!! Nüüd loodan seda, et Toomas võtab ka ühendust... Kuigi statistika on selle vastu, mõlemad ikka minu pildipalvet meeles ei peaks :D
No comments:
Post a Comment