Eilne esmaspäev oli üks väga ekstensiivselt ekstreemne esmaspäev, algasid mõned uued ja eriti ekstreemsed õppeained nagu biokeemia ja -füüsika ning eile sai ekstreemspordiga ka tegeletud... Sellise toreda ekstreemspordiga nagu jooksmine... Kui te arvate, et tegu ei ole ekstreemspordiga, siis te eksite suuresti, tegu oli, vähemalt antud juhul, ekstreemse ekstreemspordiga... Nimelt sai joostud pimedas... Joostud sai maantee servades ning mingi olluse peal, mida peab vist kiilasjääks defineerima, libe ta igatahes oli, aga me pidasime vapralt vastu...
Mõte sai alguse sellest, et Annil (Anni Saarma, mitte Anni Aasa, olen mitmeannipidaja, toim.) tuli spontaansushoog vist peale, ning ega mul spontaansused meeldivad, saigi jooksma mindud ja vestlusteemad tulid ka toredad, rääkisime otseloomulikult kõigest ülikooliga seonduvast, aga ekstensiivselt sai kaetud ka armide ja kehavigastuste teema... Annil on ikka mehiseid vigastusi olnud, respekt...
No pain, no gain...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Meelis. mitu on kolm või neli rahvakeeli.. kes need ülejäänud siis veel:D
Anni number üks oled sina, Anni number kaks on Saarma Anni, Anni number kolm on Annika Suu, ehk meie kursaõde, teda hüütakse aeg-ajalt ka Anniks, Siim vähemalt kutsub teda vahel nii... Kuidagimoodi tuleb kolm kokku :P
Oh :D
Jaa, siis vabandab välja:P jeeli jeeli ent siiski.
PS ! Annidest veel niipalju. Et eestis nt on veel üks konkreetselt Anni Aasa nimeline ( vähemalt 1 sest tal orkut:D kurat teab palju neid siis kokku on ... me tulle Anniga ka üritasime arutleda, et kui palju saaks Anni koosolekule Annisid nt :) et armeed teha või midagi)
Post a Comment