Mind nii väga kummitab üks seninägemata asi... Juba lapsestsaati kummitab see ikka nägemata asi, et mis juhtub siis, kui kinos üks korralik kokauputus teha... See muidugi ka, et milline näeb välja ühe viieaastase orava luukere, aga see on juba hoopis teine jutt...
Kui Kirke ütles mulle, et davai, ta on nüüd rikas ja me läheme temaga koos kinno vaatama filmi, mille nimeks "Julie ja Julia", siis oli mu esimene reaktsioon: "Issand jumal, lesbiliste sugemetega romantiline komöödia!" Okei, jah, esialgu ma arvasin tegelt, et ühe puhul nendest kahest on tegu prantsuse tüübiga, sest noh, neil on vahel plikanimed (E. Marie Remarque oli mees, toim.), aga olles saanud teada, et mõlemad naisterahvad on, siirdusin kohe tolle ehmatunud reaktsiooni juurde... See on siinkohal märkimisväärne puhtalt sellepärast, et vennaraas reageeris täpselt sama moodi nagu mina, kui ta sellest filmist kuulis...
Film rääkis lõppkokkuvõttes hoopistükis toidublogide ja kokaraamatute kirjutamise säravatest telgitagustest, mis just kuigi säravad polnud, aga kuradi palju häid toite paisati küll ekraanile, et söögiisu peale ajada... Ma olin oma istme külge praktiliselt liimitud! Enamasti sellepärast, et Coca-Cola kipub kuivades küllaltki kleepuv olema, aga ega film oli ka parasjagu hea...
Järgmine kord kui Kirxiga kinno läheme, siis proovime ära, mis juhtub siis, kui kinopõrandat fanataga leotada... Mind juba täitsa huvitab see, milline karastusjook omab kõige rohkem liimainelist potentsiaali... Pealegi, on neil seal Ekraanis nii toredad töötajad, keda saali moppi käsitsema kutsuda on lausa lust ja lillepidu...
Meelespea nr. 1. : Kinos olles proovi alati midagi uut ja suhtle vabalt isikutega, kelle koha peal sa istud või kes peavad sinu tagant koristama...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment