Kolmapäev oli tume päev meie ajaarvamises, nimelt liitus Katrin pensionieelikute klubiga, jah, just nimelt, temagi on nüüd nagu kord ja kohus oma kolmandas dekaadis...
Vennad Ginterid eskortisid pahaaimamatu ohvri sündmuskohale ja leinaseisak võis alati... Kui lein leinatud, siis mugisime nagu hullud, sest söömine on ju see, mida eestlane teeb, kui tuju nukker... Okei, tegelikult joob eestlane siis viina, viin on iidamast-aadamast traditsiooniline peienaps, kuid meil oli selline pidu, kus viibis ka alaealisi (Sofia pole veel aastanegi, raisk, toim.) ja taimetoitlasi... See viimane ei puutu asjasse, aga mulle meeldib aeg-ajalt mainida, et sellised elukad on ka olemas... Ühesõnaga, mugisime nagu dieedi vastu patustavad kaalujälgijad (ehk siis parasjagu, toim.) ja mõnitasime Katjat... Väga palju mõnitada ei saanudki, sest Priit ja Toomas (ma oletan, et tema nimi on Toomas, olen kuulnud, et teda kutsutakse Tomiks, aga samas ei tohi teda vist sassi ajada Katu Tomiga, seega kutsun ma teda igal juhul Toomaseks, on see tema nimi või mitte, toim.) lahkusid peagi veel ühe sõbra sünnipäevapralle suunas ning pooled pidulistest olid erinevatel põhjustel unised, kes tihedast töögraafikust, kes mööda Eestit kappamisest... Aga pole hullu, eks järgmine kord, õigel sünnipäevapeol, mõnitab edasi... Sest jah, tegu oli siinkohal sellise väikse ja kurja üllatusüritusega, mitte korraliku sünnipäevatähistusega... Katja, vaene tütarlaps, ei saanud meie käest isegi kingitust mitte! Muidugi, seda, et me kõik kenasti kohale tulime ja sellise aktsiooni korraldasime, võib ka kingiks pidada, aga ei, meil on midagi kurjemat ka plaanis...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment