Turvanõuete järgimine elukardetav...

Ma täpselt ei viitsi arvutada kui palju aega oli Mare sünnipäevast möödas sel hetkel, kui me lõpuks jõudsime selle tähistamiseni, aga ütleme nii, et asi venis... Venis korralikult...

Tähistamine iseenesest oli äge, Mare oli oma isa auto ära ärandanud ja siis me rallisime sellega Otepääle, kus ootas meid selline tore koht nagu Otepää Seikluspark... Sai kõrgel puude vahel oma eluga riskitud ja igasugu lollusi teha, enamasti õnneks julgustusköite ja muude turvajullade abil... Ma kasutaks siinkohal ka sõna "karabiin", kuid meil ei õnnestunud selgeks teha, kuidas seda sõna kirjutatakse, mõnel juhisel ilutses "garabiin" ja eks neid variante oli seal vist veelgi, arvestades seda, et nad üritasid asju mitmes keeles kirjeldada... Muidugi, suurimad risikid sellel rajal seisnesid selles, et tuli ennast igat pidi väänata ja limbosse sundida, et turvaklambrit järgmise aasa ("Aasa" siinkohal väikse tähega, sest seltskonnas polnud Annihaisugi ja pealegi, tema külge ikka turvaköit ei sokutaks, kui siis ainult kahe jalaga maa peal olles, toim.) külge kinnitada... Mulle jäi ühtlasi ka mulje, et neil on seal Otepääl midagi pikkade inimeste vastu, sest kõik atraktsioonid olid isiku pikkuse suurenedes eksponentsiaalselt ebastabiilsemad ja eluohtlikumad, seda eelkõige siis, kui oli soov turvanõudeid järgida... Küsige Kai käest, kui ei usu, ta on parasjagu pikk...

Kuna peatusime Lombi talus, siis sattusime päris mitmenda astme kontakti ka farmiloomadega... Üks vasikas üritas mul kätt otsast ära... Pureda? Ei... Emm... Imeda? Jah, just, otsast ära imeda... Mõned võivad seda ekslikult armsaks pidada, kuid tegu oli paratamatult hullulehmatõve priimusnäitega ja mul vedas, et ma eluga pääsesin... Rüüstasime kohalikke hernepeenraid ja käisime õuna- ja pirniraksus ning olime mitut muud moodi tüütud linnanolgid, aga vaatamata sellele kõigele jäi mulje nagu me oleks olnud teretulnud ja lausa meelepärane külaliskond... Perenaine tegi meile isegi hommikul portsu pannkooke mugimiseks!

Mingi hetk sai ka Mare kingitusele küüned külge lüüa... Nimelt mängisime ühe pikantse ringi "Vallatut Aliast", mille olime talle soetanud... Päris tore on pooles öös pääsukest tehes ja hüsteeriliselt naerdes mustaks värvunud keelega sõnu seletada, soovitan kõigile... Mulle meeldis...